Autor: Kalev Kallemets • 2. mai 2023

Energeetikas on sobilik hoida perspektiiv mitte niivõrd lähikuudel, vaid lähikümnenditel. Kuid alustades just käesolevast hetkest, siis on selge, et suvekuudel väheneb nii elektritarbimine kui -tootmine. Täpsemalt, väheneb vajadus kasutada fossiilkütuseid energia tootmiseks päevadel, mil elektrit annavad päikesejaamad ja tuulepargid. Küll aga teame kõik, et suvele järgneb sügis ja sügisele taas talv. Ning fossiilkütustega pikka pidu pole. See teeb murelikuks ja ärgitab tegutsema Eesti oma väikese tuumajaama rajamise suunas.

Uuri lähemalt! Äripäeva Infopanga koostatud energeetika konkurentsiraporti saad soetada SIIT.

Akadeemiliste koonduuringute alusel on viimastel aastatel 99-98,7% kliimateadlaste konsensus, et kliimasoojenemine on inimtekkeline. See seab ka konteksti laiaulatuslikuks majanduse dekarboniseerimiseks – energiaraiskamise vähendamiseks, hoonete energiatühustamiseks, CO2-vabade energiatootmisliikide arendamiseks ja transpordisektori elektrifitseerimiseks.

Peamise energialiigi fookus nihkub järk-järgult fossiilkütustelt elektrile. See omakorda sunnib pöörama pilgud mõningatele majanduse heitmevabalt elektrifitseerimise kitsaskohtadele, milleks on peaasjalikult energia kättesaadavuse ebakindlus taastuvatest allikatest ning salvestuse ebapiisavus. Paraku tähendab see energiahindade tõusu, et arendajatel oleks võimalik finantseerida uute, puhaste tootmisliikide laialdasemalt turule tulekut.