Autor: Kalev Kallemets • 6. jaanuar 2023

2022. aasta tõi energeetikasse erakordselt kõrged ja volatiilsed hinnad. Alguses tundus see ehmatav, siis pani muretsema ning nüüdseks on muutunud reaalsuseks. Vene gaasi- ja elektriimpordiga senise energiastrateegia puudulikkuse varjamine on läbi. Käesolev aasta, aga ka kogu käimasolev kümnend toob meile varasemast veelgi kallimaid ja volatiilsemaid energiahindu.

Faktid on järgmised: 2022 detsembri keskmine elektri hind oli 268€/MWh ja aasta keskmine 193€/MWh. Eestis oli detsembris peamine tootmisliik põlevkivi keskmiselt 628 MW, puiduhake 88 MW, tuul 86 MW, maagaas 46 MW ja päikseenergia 3 MW. Import (Soomest) keskmiselt 681 MW ja koos ekspordiga (Lätti) kogunõudlus keskmiselt 1532 MW. Ka aasta keskmiselt oli peamine elektri tootmisliik põlevkivi, andes kuus korda rohkem elektrit kui tuul.

Eesti oli elektritootmise süsinikintensiivsuse poolest 2022. aastal 607 g/kWh-ga (Soome 174, Saksa 494, Taani 220, Prantsusmaa 83) Euroopa kehvimate seas. Süsiniku hind on Eesti elektri tootmiskuludes oluline hinnakujundaja – juba seitsme aasta pärast peavad ELi kasvuhoonegaaside heitmed vähenema 55% võrreldes 1990. aastaga. Selle raames on kokku lepitud eri tegevustes, mis ilmselt tõstavad lähiaastail veelgi tänast süsiniku hinda 90 €/t ning kindlasti saab see hind olema volatiilne.

Loe pikemalt Äripäevast.