Toiduliit tunnustas täna Tallinnas, Olümpia hotellis toimunud aastakonverentsil Eesti parimaid toiduaineid. 2022. aasta Eesti Parima Toiduaine tiitli viis koju Salvesti Ökoloogiline toortatraroog veiselihaga sarjast Põnn, mis on valminud kodumaisest mahe toortatrast, mahe veiselihast ning ökoloogilistest köögiviljadest ja maitsetaimedest. Põnni ainulaadne toode püstitas ka omamoodi verstaposti – kunagi varem pole lastetoit pälvinud „Eesti Parima Toiduaine“ konkursi parima tiitlit.
Eesti parimaks toiduaineks valiti esmakordselt lastetoit
Lisaks parimale toiduainele ja piirkondlikele võitjatele kuulutas Toiduliit välja veel kolm kuldmärgi saajat: 2022. aasta Eesti Parima Mittealkohoolse Joogi tiitli pälvis Värska Naturaal Plus Goji+jõhvikas Värska Originaalilt, Parima Alkohoolse Joogi tiitli Vana Tallinn Toffee Caramel Livikolt ja Parima Lisandväärtusega Toiduaine tiitli Tere virsiku-kurkumi laktoosivaba HI!Fiber kiudainetega jogurt.

Seotud lood

Uudised
  • 20.04.22, 11:00
Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits: toidutööstus ja põllumajandus tuleb kinnitada elutähtsaks sektoriks
Täna toimuval Toiduainetööstuse Aastakonverentsil avaldas Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits arvamuse, et toidutööstus ja põllumajandus tuleb kinnitada elutähtsaks sektoriks, et tagada meile toidu julgeolek. Vastav ettepanek on tehtud ka Vabariigi Valitsusele.
Uudised
  • 20.04.22, 11:11
Eesti toiduainetööstuse kogukasum vähenes aastaga 9,2%
Toiduainetööstuse majandusnäitajate kasvukiirus jäi 2021. aastal töötleva tööstuse keskmisele alla ning toiduainetööstuse ettevõttete kasumlikkus vähenes, teatas täna toimuval Toiduainetööstuse Aastakonverentsil Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits.
  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 15:17
Schneider Electricu juht: Eesti konkurentsivõime sõltub taskukohasest elektrist ja elektrifitseerimisest
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele