Toidutööstused: põgenikud tuleks kiiresti tööellu integreerida, kuid protsessid on aeglased

Putini režiimi sõjaline agressioon Ukraina vastu on sundinud miljoneid ukrainlasi oma kodumaalt lahkuma. Sõjapõgenike vastuvõtmine ja Venemaa sõjategevuse tagajärjel halvenenud globaalne majanduskeskkond mõjutavad oluliselt ka olukorda Eesti tööturul.

Miks me paneme siia saabunud sõjapõgenikud olukorda, kus nad peavad hakkama seadust rikkuma ja kus on suur oht, et neid hakatakse ära kasutama, küsib tööjõurendi ekspert ja tööjõurendi ettevõtte Finesta juht Heikki Mäki avalikus pöördumises siseminister Kristian Jaani ning politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri poole.

Eesti suuremad joogitootjad Saku Õlletehas ja Liviko olid end just Vene turul sisse seadnud, kui pidid otsa ümber keerama ja tagasi tulema.

Toiduliidu juht Sirje Potissepp rääkis, et kuigi toidutootjad on hiljutistes kriisides karastunud, ei suuda keegi täpselt hoomata, millised mõjud võivad kaasneda sõjaga. Tema sõnul saabub lõplik tõehetk sügisel, kui Ukrainas algaks tavapäraselt viljakoristusaeg.

Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.