Kas tahtlikult või mitte, igatahes ütles minister Andres Sutt eelmisel nädalal avalikult välja, et riik plaanib võõrtööliste Eestis töötamist lihtsamaks teha. Kuigi ministri sõnad on kõlanud, hoiavad plaani ettevalmistavad ametnikud detaile aga kiivalt endale.

- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti sõnul peab oskustööjõu värbamine välismaalt olema paindlikum. Ühe ettepanekuna kaalutakse suure tööjõuvajadusega ametikohtad tõsta sisserände piirarvust välja.
- Foto: Erik Prozes
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt andis nädalapäevad tagasi Delovõje Vedomosti korraldatud konverentsil mõista, et lühiajalise tööviisaga töötajatele võiks võimaldada Eestis viibimise aja pikendamist kuni kahe aasta võrra, kui töösuhte osapooled on käitunud seaduskuulekalt.
Kui praegu saab ettevõtja võtta endale välismaalt töötaja - kellele maksab Eesti keskmist palka - üheaastase tööviisaga, peale mida peab töötaja Eestist lahkuma, siis praegu töötavad ministeeriumid välja ettepanekut luua kuni kaheaastase kehtivusega elamisluba töötamiseks, mida antaks sisserände piirarvu arvestuse väliselt. Sellisel juhul saaks kolmandast riigist pärit töötaja Eestist lahkumata siin viibida kolm aastat: üks aasta lühiajalise tööviisaga ning kaks aastat loodava elamisloaga.
Rohkemaid detaile, milline plaan täpsemalt on, millal ja kellele see jõustub, pole aga praegu võimalik teada saada, sest selgub, et ministeeriumid alles põrgatavad ideed ühest majast teise.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe täispikka lugu ja töösturite arvamusi
Äripäevast.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.