Materjalipuudus ja kulude kasv räsisid Harju Elektrit, kasum kukkus neli korda
Edasilükkunud tellimused, tarneraskused, materjalide defitsiit ja tööjõukulude kasv viis nii Harju Elektri müügitulu kui ka kasumi languseni, aktsiakasum kukkus aastatagusega võrreldes 3,7 korda, selgub börsiteatest.
Harju Elektri juht Tiit Atso sõnul pole ta rahul ettevõtte kvartalitulemustega.
Foto: Liis Treimann
“Tulemused ei vasta ei ettevõtte ega aktsionäride ootustele,” tunnistas Tiit Atso täna hommikul kvartalitulemusi Äripäeva raadios kommentaarides. Segadus tarnete ja materjalide defitsiidiga jätkub tema sõnul ilmselt aasta lõpuni.
Esmaspäeval sõlmis Harju Elektri Soome tütarettevõte lepingu 5,5% osaluse omandamiseks tehnoloogiaettevõttes IGL-Technologies Oy, mis tegeleb parkimise ja elektrisõidukite laadimisjaamade juhtimissüsteemide arendusega, teatas ettevõte.
Harju Elektri käive ulatus esimeses kvartalis 30,7 miljoni euroni, mis on eelmise aasta samast perioodist 12,2 protsenti tagasihoidlikum. Ettevõtte puhaskasum kahanes sealjuures pea 60 protsenti.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.