Valminud on Eesti Teadusagentuuri tellitud uuringu „Kliimamuutuste leevendamine CCS ja CCU tehnoloogiate abil“ lõpparuanne. Uuringu eesmärk oli hinnata erinevate CO2 püüdmistehnoloogiate sobivust põlevkivitööstusele. Ka analüüsiti sobivaimate lahenduste keskkonnamõju ning Eesti tööstussektori tehnoloogilist ja majanduslikku võimekust püütud CO2 kasutada.

- Põlevkivikaevandus Ida-Virumaal.
- Foto: Andras Kralla
Uuringus leiti, et tehnoloogilisest aspektist oleks põlevkivitööstuses lähema viie aasta jooksul kõige sobivamad CO2 püüdmise tehnoloogiad absorptsioon ja hapnikus põletamine. Põlevkivielektri CO2 jalajälje saaks muuta isegi negatiivseks, rajades pooles ulatuses põlevkivi ja pooles ulatuses hakkepuitu kasutava elektrijaama koos CO2 püüdmise tehnoloogiaga - lähtudes eeldusest, et hakkepuidu põletamisel tekkivat CO2 ei arvestata CO2 heitena.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Metal Expressi lugu on suurepärane näide, kuidas väikesest Eesti pereettevõttest on võimalik saada rahvusvaheliseks tegijaks. Ligi 30 aastat metallivaldkonnas tegutsenud ettevõtte rajaja ja juht Tago Teetamm meenutab, et pärast pikaajalist palgatööd samal tegevusalal tundus oma firma loomine 2005. aastal loomulik samm. Alustati rendilao ja väikese meeskonnaga, aga aastatega on asjad kasvanud.