Autor: Kristina Madisson-Laht • 20. jaanuar 2021

„Toiduainetetööstus üldisemalt ja sealhulgas alkoholisektor on üks valdkondi, mis ei ole kriisi ajal nii valusalt pihta saanud kui näiteks turismindusega seotud hotellid, reisibürood ja horeca," rääkis Liviko juht Janek Kalvi Äripäeva teemaveebile kaubandus.ee. Nende kokkupuude viimasega on vahetu, kuna Kalvi sõnul said selle valdkonna müügid siiski aasta lõpus tugevalt kannatada. Kevadised piirangud olid mõõdukad ja lühiajalised, aga koroonaviiruse teise laine tõttu seisavad külalislahkuse sektoril rasked ajad veel ees.

Kalvi tõi välja, et siseturul on neil läinud stabiilselt ja väga suuri tagasilööke pole esinenud. „Oleme pidanud küll olukorraga kohanema, aga kui rääkida ettevõtte terviktulemusest Eesti turul, siis on tulemus päris hea ja kriisiolusid arvestades üllatavalt stabiilne,“ avaldas ta.

Kriisis on kannatada saanud aga Liviko eksport. Kalvi sõnul on see varasemaga võrreldes 40% väiksem. „Eksporti mõjutavad reisipiirangud, kliendid on ka mujal maailmas horeca sektorist sõltuvuses. Liviko on globaalselt duty free osas väga palju tööd teinud, me oleme esindatud lennujaamades Okeaaniast Ameerikani, aga kui lennukid ei lenda, siis on see ärile valus hoop,“ ütles Kalvi ning lisas, et duty free ja travel retaili pool on ekspordis kõige rohkem kannatada saanud ja see on ka põhjustanud suure mahajäämuse tavapärasest müügist.

Brexiti ja Ameerika poliitika mõju alkoholi impordile

„Mitmed majandusteadlased on viidanud, et pandeemia tõi kaasa deglobaliseerumise. Mina kuulun nende hulka, kes on arvamusel, et globaliseerumist ei väära tervikuna miski. Planeedi elanikkonna kasvutempo jätkub, teatud piirkondade elatustaseme kasvu tõus tingib inimeste reisimist, toimub investeeringute liikumine Aasiast Euroopasse jne.," ütles Kalvi. Tema sõnul globaliseerumine jätkub, aga Brexit ja Donald Trumpi poliitika on tinginud teatava protektsionismi kasvu ja deglobaliseerumise allhoovuse suure globaliseerumise trendi sees.

Loe pikemalt Äripäeva teemaveebist kaubandus.ee.