Eesti esimene kliimakaebus on ajendatud asjaoludest, et Narva-Jõesuu linnavalitsuse välja antud ehitusluba õlitehase rajamiseks on vastuolus rahvusvaheliste kliima- ja keskkonnakokkulepetega ning selle mõjud on jäänud nõuetekohaselt hindamata, seisis teates. Loa alusel planeeritav õlitehas ei võimalda Eestil täita Pariisi kliimaleppega võetud kohustusi ja on vastuolus nii säästva arengu eesmärkidega kui ka Euroopa Liidu eesmärgiga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus.
Pariisi kliimakokkulepe on riikidevaheline globaalne lepe, millega on liitunud ka Eesti. Sellele alla kirjutanud riigid andsid lubaduse piirata ühiselt globaalset soojenemist tunduvalt alla 2 °C ja teha jõupingutusi selle piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Lepe on siduv kõigile sellele alla kirjutanud osapooltele, sealhulgas Eestile. Lisaks Pariisi kliimaleppele on Eesti võtnud eelmisel aastal solidaarselt teiste EL riikidega ka kohustuse püüelda kliimaneutraalse Euroopa suunas.
“Rahvusvahelistest kokkulepetest kinnipidamine on oluline, et leevendada kliimamuutuste tagajärgi ning tagada tulevastele põlvkondadele elamiskõlblik keskkond. Uue õlitehase ehitamine kinnistaks Eestile veel mitmeks aastakümneks fossiilkütustel põhineva majanduse, millel aga puudub keskkondlik ja majanduslik perspektiiv,” selgitab kliimaaktivist Kertu Birgit Anton.
Aktivistid on varemgi õlitehase vastu sõna võtnud, kuid tulemusteta. “Suvel vestlesime peaministriga ning väljendasime selgelt, et noored ei kiida heaks riigi järjekordset investeeringut põlevkivitööstuse turgutamisse. Märtsis pöördusime koos ligi 20 noorteühendustega Eesti Vabariigi Valitsuse poole palvega, et investeerimisotsus õlitehase rajamiseks tühistataks,” sõnab kliimaaktivist Kristin Siil. “Kahju on tõdeda, et meid pole kuulda võetud. Käesolev kaebus on meie viimane võimalus midagi ette võtta, et selle reostava projekti elluviimist ära hoida.”
Kaebaja hinnangul on jäänud nõuetekohaselt hindamata ka planeeritava õlitehase ehitusloa mõjud. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes leidub mitmeid puudujääke, näiteks seoses inimeste tervisega. Nimelt on Ida-Virumaa rahvatervise näitajad Eesti keskmisega võrreldes oluliselt halvemad: keskmine oodatav eluiga jääb Eesti keskmisest maha 3,5 aastat ning Eesti terveimast maakonnast lausa 5,5 aastat. Mõjuhinnagu ebakindlus selles osas, millest täpselt piirkonna negatiivse tervisenäitajad tingitud on, ei võimalda ka mõjuhinnangut tõsiseltvõetavaks ja asjakohaseks pidada.