Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Noored pöördusid õlitehase ehitamise peatamiseks kohtusse
Eesti esimene kliimakaebus on ajendatud asjaoludest, et Narva-Jõesuu linnavalitsuse välja antud ehitusluba õlitehase rajamiseks on vastuolus rahvusvaheliste kliima- ja keskkonnakokkulepetega ning selle mõjud on jäänud nõuetekohaselt hindamata, seisis teates. Loa alusel planeeritav õlitehas ei võimalda Eestil täita Pariisi kliimaleppega võetud kohustusi ja on vastuolus nii säästva arengu eesmärkidega kui ka Euroopa Liidu eesmärgiga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus.
Pariisi kliimakokkulepe on riikidevaheline globaalne lepe, millega on liitunud ka Eesti. Sellele alla kirjutanud riigid andsid lubaduse piirata ühiselt globaalset soojenemist tunduvalt alla 2 °C ja teha jõupingutusi selle piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Lepe on siduv kõigile sellele alla kirjutanud osapooltele, sealhulgas Eestile. Lisaks Pariisi kliimaleppele on Eesti võtnud eelmisel aastal solidaarselt teiste EL riikidega ka kohustuse püüelda kliimaneutraalse Euroopa suunas.
“Rahvusvahelistest kokkulepetest kinnipidamine on oluline, et leevendada kliimamuutuste tagajärgi ning tagada tulevastele põlvkondadele elamiskõlblik keskkond. Uue õlitehase ehitamine kinnistaks Eestile veel mitmeks aastakümneks fossiilkütustel põhineva majanduse, millel aga puudub keskkondlik ja majanduslik perspektiiv,” selgitab kliimaaktivist Kertu Birgit Anton.
Aktivistid on varemgi õlitehase vastu sõna võtnud, kuid tulemusteta. “Suvel vestlesime peaministriga ning väljendasime selgelt, et noored ei kiida heaks riigi järjekordset investeeringut põlevkivitööstuse turgutamisse. Märtsis pöördusime koos ligi 20 noorteühendustega Eesti Vabariigi Valitsuse poole palvega, et investeerimisotsus õlitehase rajamiseks tühistataks,” sõnab kliimaaktivist Kristin Siil. “Kahju on tõdeda, et meid pole kuulda võetud. Käesolev kaebus on meie viimane võimalus midagi ette võtta, et selle reostava projekti elluviimist ära hoida.”
Kaebaja hinnangul on jäänud nõuetekohaselt hindamata ka planeeritava õlitehase ehitusloa mõjud. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes leidub mitmeid puudujääke, näiteks seoses inimeste tervisega. Nimelt on Ida-Virumaa rahvatervise näitajad Eesti keskmisega võrreldes oluliselt halvemad: keskmine oodatav eluiga jääb Eesti keskmisest maha 3,5 aastat ning Eesti terveimast maakonnast lausa 5,5 aastat. Mõjuhinnagu ebakindlus selles osas, millest täpselt piirkonna negatiivse tervisenäitajad tingitud on, ei võimalda ka mõjuhinnangut tõsiseltvõetavaks ja asjakohaseks pidada.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Kebja: Eestisse mahuks 1–2 suurt andmekeskust
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele