Eesti Pandipakend: kümnest ostetud pandipakendist üheksa tuuakse tagastuspunkti

• klaaspakend 87 % (kohustuslik taaskasutusmäär 85%).

„Laias laastus toovad eestimaalased kümnest ostetud pandipakendist üheksa kaupluste taaratagastuspunktidesse, kust meie need ümbertöötlemisse suunamiseks oma pakendite käitluskeskusesse transpordime. See on rohkem kui seadusega ette nähtud ja üks parematest tulemustest Euroopas. Lisaks alustasime eelmisel kevadel Prisma Peremarketiga nende taaraautomaatides üle Eesti ilma pandimärgita pakendite vastuvõttu selleks, et päästa välismaalt ostetud metallist ja plastist joogipakendid prügikasti viskamisest. Tegemist on samuti väärtusliku materjaliga, millest tehakse taaskasutamise käigus uusi tooteid loodusvarade kallale minemata,“ ütles Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba.

Kõige rohkem tagastati pandimärgiga pakendeid Harju maakonnas, mille 600 000 elanikku tõid taaratagastuspunktidesse 117 miljonit pudelit ja purki; elanike arvult suuruselt teises maakonnas – Tartumaal – tagastati 30 miljonit pakendit; Ida-Virumaal 18 miljonit ja Pärnumaal 17 miljonit.

Taaskasutusse suunatud pakenditest enam kui 150 000 koguti kokku erinevatelt suvistelt üritustelt, s.h. näiteks Laulu- ja tantsupeolt ja Viljandi Pärimusmuusika festivalilt.

Viimase 15. aasta jooksul on Eesti pandisüsteemi kaudu kokku kogutud ja taaskasutusse suunatud üle 4 miljardi ühekordse ja korduskasutatava pandipakendi.

Eesti Pandipakend on 2005. aastal pakendiseaduse alusel loodud taaskasutusorganisatsioon, mille ülesanne on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga joogipakendite kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist. Eesti Pandipakendiga on liidetud 350 pakendiettevõtjat , 820 kaupmeestele kuuluvat tagastuskohta ning 420 HoReCa sektori korjekohta.