• 23.03.20, 11:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Pandipakend: kümnest ostetud pandipakendist üheksa tuuakse tagastuspunkti

Eesti Pandipakend kogus kokku ja suunas taaskasutusse eelmisel aastal enam kui 250 miljonit ühekordse kasutusega pandimärgiga joogipakendit. See tähendab, et keskmiselt jõuab keskkonnateadlike inimeste abil kümnest Eestis müüdud pandipakendist üheksa ümbertöötlemisse.
Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba
  • Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba
  • Foto: Andras Kralla
2019. aastal suunas Eesti Pandipakend taaskasutusse veerand miljardit ühekordset pandipakendit. Pakendiseadusega on riik kehtestanud kohustuslikud minimaalsed taaskasutusmäärad, mille Eesti Pandipakend täitis kõikide pakendiliikide lõikes suuremas mahus:
• plastpakendid 87 % (pakendiseadusest tulenev kohustuslik taaskasutusmäär on 85%);
• metallpakendid 88 % (kohustuslik taaskasutusmäär 50%);

Artikkel jätkub pärast reklaami

• klaaspakend 87 % (kohustuslik taaskasutusmäär 85%).
„Laias laastus toovad eestimaalased kümnest ostetud pandipakendist üheksa kaupluste taaratagastuspunktidesse, kust meie need ümbertöötlemisse suunamiseks oma pakendite käitluskeskusesse transpordime. See on rohkem kui seadusega ette nähtud ja üks parematest tulemustest Euroopas. Lisaks alustasime eelmisel kevadel Prisma Peremarketiga nende taaraautomaatides üle Eesti ilma pandimärgita pakendite vastuvõttu selleks, et päästa välismaalt ostetud metallist ja plastist joogipakendid prügikasti viskamisest. Tegemist on samuti väärtusliku materjaliga, millest tehakse taaskasutamise käigus uusi tooteid loodusvarade kallale minemata,“ ütles Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba.
Kõige rohkem tagastati pandimärgiga pakendeid Harju maakonnas, mille 600 000 elanikku tõid taaratagastuspunktidesse 117 miljonit pudelit ja purki; elanike arvult suuruselt teises maakonnas – Tartumaal – tagastati 30 miljonit pakendit; Ida-Virumaal 18 miljonit ja Pärnumaal 17 miljonit.
Taaskasutusse suunatud pakenditest enam kui 150 000 koguti kokku erinevatelt suvistelt üritustelt, s.h. näiteks Laulu- ja tantsupeolt ja Viljandi Pärimusmuusika festivalilt.
Viimase 15. aasta jooksul on Eesti pandisüsteemi kaudu kokku kogutud ja taaskasutusse suunatud üle 4 miljardi ühekordse ja korduskasutatava pandipakendi.
Eesti Pandipakend on 2005. aastal pakendiseaduse alusel loodud taaskasutusorganisatsioon, mille ülesanne on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga joogipakendite kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist. Eesti Pandipakendiga on liidetud 350 pakendiettevõtjat , 820 kaupmeestele kuuluvat tagastuskohta ning 420 HoReCa sektori korjekohta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.08.25, 13:06
Eesti energiatulevik: miks investeerivad ettevõtted üha rohkem salvestuslahendustesse
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele