Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Potisepp: hõiskamiseks pole põhjust
Eesti ettevõtjad, juhid ja otsustajad vaatavad majanduse lähitulevikku pigem lootusrikkalt, veidi kaugemale aga teatud ärevusega, sest maailm teeb keskpankade jätkuva rahatrüki taustal ja fookusega kliimateemadel läbi revolutsioonilist muutust, selgus Äripäeva arvamustoimetuse küsitlusest.
Ligi poolesajast arvamusliidrist, kes vastasid põhjalikumalt Äripäeva arvamustoimetuse küsitlusele, leidis enamik, et kriisist pole põhjust rääkida. Mõne erandiga ollakse valdavalt üpris optimistlikud.
„Ennustan 2020 Eesti majandusele üsna sarnast aastat nagu 2019 või natuke paremat,“ pakkus Harju Elekter ASi arendusdirektor Endel Palla.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul pole aga hõiskamiseks põhjust, sest me näeme, et toodete sisendhinnad aina kasvavad, energia ja kütusehinnad löövad rekordeid, töökäsi napib. „Lihtne on öelda, et tõstke toodete hindu, aga see ei ole võimalik – erinevad uuringud näitavad, et inimesed on aina hinnatundlikumad, see tähendab, et inimeste sissetulekud on küll tõusnud, kuid hinnatõus toodetelt ja teenustelt nullib suurema sissetuleku,“ märkis Potisepp.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.