Eesti ettevõtjad, juhid ja otsustajad vaatavad majanduse lähitulevikku pigem lootusrikkalt, veidi kaugemale aga teatud ärevusega, sest maailm teeb keskpankade jätkuva rahatrüki taustal ja fookusega kliimateemadel läbi revolutsioonilist muutust, selgus Äripäeva arvamustoimetuse küsitlusest.

- Sirje Potisepp
- Foto: Toiduliit
Ligi poolesajast arvamusliidrist, kes vastasid põhjalikumalt Äripäeva arvamustoimetuse küsitlusele, leidis enamik, et kriisist pole põhjust rääkida. Mõne erandiga ollakse valdavalt üpris optimistlikud.
„Ennustan 2020 Eesti majandusele üsna sarnast aastat nagu 2019 või natuke paremat,“ pakkus Harju Elekter ASi arendusdirektor Endel Palla.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul pole aga hõiskamiseks põhjust, sest me näeme, et toodete sisendhinnad aina kasvavad, energia ja kütusehinnad löövad rekordeid, töökäsi napib. „Lihtne on öelda, et tõstke toodete hindu, aga see ei ole võimalik – erinevad uuringud näitavad, et inimesed on aina hinnatundlikumad, see tähendab, et inimeste sissetulekud on küll tõusnud, kuid hinnatõus toodetelt ja teenustelt nullib suurema sissetuleku,“ märkis Potisepp.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.