Eesti ettevõtjad, juhid ja otsustajad vaatavad majanduse lähitulevikku pigem lootusrikkalt, veidi kaugemale aga teatud ärevusega, sest maailm teeb keskpankade jätkuva rahatrüki taustal ja fookusega kliimateemadel läbi revolutsioonilist muutust, selgus Äripäeva arvamustoimetuse küsitlusest.

- Sirje Potisepp
- Foto: Toiduliit
Ligi poolesajast arvamusliidrist, kes vastasid põhjalikumalt Äripäeva arvamustoimetuse küsitlusele, leidis enamik, et kriisist pole põhjust rääkida. Mõne erandiga ollakse valdavalt üpris optimistlikud.
„Ennustan 2020 Eesti majandusele üsna sarnast aastat nagu 2019 või natuke paremat,“ pakkus Harju Elekter ASi arendusdirektor Endel Palla.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul pole aga hõiskamiseks põhjust, sest me näeme, et toodete sisendhinnad aina kasvavad, energia ja kütusehinnad löövad rekordeid, töökäsi napib. „Lihtne on öelda, et tõstke toodete hindu, aga see ei ole võimalik – erinevad uuringud näitavad, et inimesed on aina hinnatundlikumad, see tähendab, et inimeste sissetulekud on küll tõusnud, kuid hinnatõus toodetelt ja teenustelt nullib suurema sissetuleku,“ märkis Potisepp.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.