SEB ennustab Eestile kaks korda aeglasemat kasvu

Pikemas vaates on maailmamajanduse tuleviku osas palju ebakindlust ja eri seisukohti. Keskpankade jõuline sekkumine majanduse kulgu on viinud globaalse võla rekordtasemele. Ühe leeri arvates ei ole muretsemiseks põhjust, sest ülimadalate intresside tõttu väheneb võlakoormus suhtena SKPsse ka aeglase majanduskasvu keskkonnas. Teiste hinnangul ei suuda me majandusosaliste käitumist ette näha ja ühel hetkel võib rekordiline võlakoorem koos varahindade mullistumisega lõppeda enneolematu krahhiga.

Euroopat ilmestab endiselt teenindus- ja tööstussektori väga erinev käekäik. Kuigi kindlustundeindikaatorite vabalangus on peatunud, on eriti just Saksamaa tööstussektor hädas väga madala nõudlusega. Teisalt on pea kõigi Euroala riikide tööturud väga heas seisus, mis toetab teenindussektori ja sisetarbimise kasvu. Kui Euroala keskmine majanduskasv jääb 2020 ja 2021. aastal 1,2% juurde, siis Saksamaal piirdub see vähemalt tänavu veelgi tagasihoidlikuma numbriga. Et Eesti ja kogu siinne regioon on eelkõige seotud just Saksamaa, mitte teiste Euroala suurriikidega, varjutab see kindlasti kasvu ka siinmail.

Eesti kõige tähtsamate kaubanduspartnerite, Soome ja Rootsi, majanduskasv ei saa 2020. ja 2021. aastal samuti kiiremat hoogu üles. Rootsi SKP suureneb SEB prognoosi põhjal tänavu vaid 1,1%. Eesti ettevõtetel on sealset turgu põhjust siiski veidi optimistlikumalt vaadata, kuna ehitusturu langus on asendumas ettevaatliku tõusuga ja näha on ka eratarbimise kiirenemist.

Soomes on sarnaselt Eestiga olnud kindlustunde indikaatorid oluliselt negatiivsemad kui tegelik majandusstatistika. Nii tänavu kui järgmisel aastal peaks sealne majandus kasvama stabiilse 1,5% võrra, mis toetub nii mõõdukale sisetarbimisele kui ekspordi kasvule.

Eesti on siiani suutnud eirata kõiki oodatava majanduskasvu aeglustumise märke. 2019. Aasta ligi 4% majanduskasv oli taas üks Euroopa kõige kiirematest, pannes ilusa punkti kuldsele aastakümnele, mil Eesti nominaalne SKP praktiliselt kahekordistus.