Mida pakub Tööstus 4.0 puidu- ja mööblitööstusele?

Üha hoogsamalt areneva tehnoloogiaga tööstusmaailmas ringi vaadates võib esitada retoorilise küsimuse: milline tootmisvaldkonnas tegutsev ettevõte ei unistaks kiiremast ja tõhusamast infovoost, mis aitaks paremini otsustada, kulusid kokku hoida ning tulusid hoopis kasvatada? Ilmselt selliseid firmasid väga palju ei ole. Samas võivad sellised terminid nagu tark tehas, masinnägemine, liitreaalsus ja pilvarvutus vähemalt mõnede ettevõtete jaoks kõlada siiani üsna võõralt. Hoopis omaette küsimus on aga see, kuidas viia kogu tootmistsükkel tasandile, kus seadmed ja tarneahelas osalevad lülid suudavad omavahel automaatselt ehk digitaalselt suhelda?

Seni on Tööstus 4.0 esindav automatiseerimine Eesti tootmisettevõtetes veel üsna lapsekingades. Ühelt poolt nõuab see uusi investeeringuid automaatseadmetesse, teisalt tuleb väiksematel ja keskmise suurusega ettevõttel vaadata peeglisse ja küsida, kas uus tasand tootmises ikka tasub end ära ja võib-olla on selle jaoks tarvis muuta hoopis ärimudelit või sihtturge.

Ajastu nõudmiste tõttu saab üha selgemaks, et rutiinse masstoodangu asemel eelistavad tarbijad üha enam personaalset lähenemist ja unikaalseid tooteid. Ennekõike iseloomustavadki Tööstus 4.0 võimalusi globaalsed, regionaalsed ja personaalsed tooted. Mis viib omakorda tõigani, et erinevate toodete arv kasvab, samal ajal, kui partiide suurused kahanevad. Lisaks ootavad kliendid soodsamaid hindu ja lühemaid tarnetähtaegu ning tarnekindlust.

Sestab tuleb enne targale tootmisele üleminekut ehk arenguhüppe ja uudsete lahenduste rakendamise eel firmal ära kaardistada senine positsioon. Samuti tuleb Tööstus 4.0 rakendamise eel tuleb firma liidril küsida, milliseid võimalusi pakub see meile ja meie konkurentidele ning kuidas teha kindlaks, milliseid arukaid otsuseid tuleb uute võimaluste ärakasutamiseks teha.

Paljude teiste seas on rahvusvaheline konsultatsioonifirma PwC loonud veebis tasuta täidetava üksikasjaliku Tööstus 4.0 enesehindamise mudeli. See mudel on üks osa firma poolt pakutud kuuesammulisest protsessist digitaalseks tööstusettevõtteks muutumisel. Kuuesammuline protsess ise algab visiooni loomisega, millele järgnevad pilootprojektide käivitamine, lisaks vajatavate oskuste hindamine, andmeanalüüsi kasutama hakkamine, digitaalseks muutumine ning ökosüsteemi arendamine.

PwC järgi seisavad Tööstus 4.0 lahendused kolmel sambal, mis omakorda jagunevad 11 lahenduseks. Esimeseks sambaks on väärtusahelate digiteerimine ja liitmine ning siia alla kuuluvad pilvetehnoloogiad, mobiilsed seadmed ja värkvõrk. Teise samba moodustavad digitaalsed ärimudelid, mis kätkevad asukoha määramise tehnoloogiaid, arenenumat inimese-roboti koostööd, isikutuvastust ja pettuste avastamist ning 3D printimist.

Kolmas sammas aga tegeleb toodete ja teenuste digiteerimisega, toetudes sellistele lahendustele nagu targad sensorid, suurandmete analüüs, klientide profileerimine ja liitreaalsus/kantavad seadmed.

Milliseid lahendusi võiks toodete ja teenuste digiteerimine kaasa tuua puidu- ja mööblisektori firmadele? Üks võimalusi on üles ehitada tark tehas, mille töö põhineb reaalajas kasutatavatel andmetel. Taolise targa tehase alusteks on nii tarkvara kui riistvara, mis toetub muuhulgas digitaliseeritud tööstuses tekkivale andmevoole, pilvarvutusele, virtuaalreaalsusele, RFID-kiipidele, 3D printimisele, masinnägemisele, intelligentsele logistikale jne. Riistvara poolelt nõuab see aga investeerimist tööstusrobotitesse ja andmete kogumisse.

Antud lähenemisviisi eelised laienevad tootmise puhul mitmele valdkonnale. McKinsey & Company hinnangul võimaldab Tööstus 4.0 lahenduste kasutamine tootjatel vähendada turule jõudmise aega 20–50% ja hoolduskulusid 10–40%. Samal ajal aga suureneb tootlikkus 3–5% ja masinate seisaku aeg väheneb koguni 30–50% võrra.

Mööblitööstus 4.0 puhul on märksõnadeks seadmete omavaheline suhtlemine kogu tarneahela ulatuses ehk alates tarnijast kuni kliendi laoni, otsusprotsessi üleandmine tarkvarale ja seadmetele ja ennetav diagnostika, hooldus ja analüütika. Lisaks tasub ära märkida, et pakutavate lahenduste seas on ka ressursside ja energiatarbe dünaamiline juhtimine ning tagasisidet andvad „targad tooted“.

Tööstus 4.0 tasand aitab säästa kuludelt, kuna info kiirem, tõhusam ja õigeaegne liikumine lubab otsustada paremini ja nõndaviisi ka protsesse kiirendada. Samuti vähenevad tänu sellele praaktoodangu kogus ja tööseisakud. Seni näiteks laboris läbi viidud kulukate katsete asemel saab nüüd teha hoopis virtuaalseid vahendeid kasutades. Kindlasti tasub tulude tõstmise ja kulude langetamise kontekstis läbi kaaluda ka erinevate seadmete kasutamine, sest vahel piisab tööstusroboti asemel hoopis tõhusamatest võtetest tootmisjuhtimisel.

Kuna kõnealune tasand hõlmab tavaliselt ka suurandmeid ehk big data´t, siis leidub siingi läbimõeldud lahenduse korral tuluteenimise võimalus, ehkki enamasti keskenduvad tootmisettevõtted andmete asemel siiski toodete müügile. Kasu, näiteks mööblitööstuses, võib tõusta ka sellest, kui paranenud andmeliiklust rakendada taaskasutatava mööbli tootmiseks. Taaskasutuse protsesside juhtimiseks ning jälgimiseks tulevad appi erinevad digitaalsed lahendused. Samuti võib tarkvarale anda ülesande tegeleda müügietappidega, millest võib tulu tõusta eelkõige väiksema suurusega firmades.

Ent tehnoloogia ja selle kasutamine pole alati siiski nõiavits, mis kõik probleemid võluväel lahendab. Pigem tasub väikese ja keskmise suurusega firmadel sättida fookus kulude kokkuhoiule ja tulude maksimeerimisele ning ambitsioonika visiooni sõnastamisele.