Autor: Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor • 18. detsember 2019

Mööblitootjate TOP: tööjõunappus varjutab tegevust

Eesti Mööblitootjate Liidu hinnangul oli sektori eelmise aasta peamiseks märksõnaks tööjõunappus, mis on süvenenud ja jätkuvalt üheks kitsaskohaks.
Jalaxis on keskmine palk kasvanud proportsioonis Eesti keskmise palgaga ning keskmine palk on Peeter Alliku sõnul Järvamaa keskmisest palgast kindlalt suurem.
Foto: Dmitri Kotjuh / Jarva Teataja

“Endiselt mõjutab noorte vähene huvi kutsehariduse vastu. Liiga palju suundub neist õppima kõrghariduse pehmetesse valdkondadesse, millel on tööjõuturul ületootmine, nagu haldusjuhtimine, ärijuhtimine ja mida on raske pidada elukutseks. Napib insenere ja neid noori, kes asuksid õppima loodusteadusi, mis tagaks tööstussektori jätkusuutlikkuse,” leiab Eesti Mööblitootjate Liidu (EMTL) juhtkond.

Nende ootused poliitikutele on, et lõpetataks populism võõrtööjõu osas ja kehtestataks reeglid ning kvoodid, lähtudes tööjõuturu vajadustest.

Tulemuste taga on tubli töö ja investeeringud

Tõsised mured tööjõuga toob välja ka mööblitootjate seas esikoha saanud Formo Metallmööbli OÜ omanduses oleva AS Jalaxi juhatuse liige Peeter Allik.

Formo Metallmööbli tõi mööblitootjate TOPis esikohale tütarfirma Jalaxi väga hea majandusaasta. Formo ja Jalax kuuluvad ühte kontserni ja Formo Metallmööbli tulemustes kajastub kogu kontsern koos konsolideeritud andmetega. Jalax on 1993. aastal asutatud Eesti üks juhtiv disainmööbli valmistajaid, mille omanikud on Jaanus Turba ja Peeter-Aleksander Allik. Möödunud aastal kasvas ettevõtte käive üle 45%, mis on viimase 10 aasta kiireim kasvutempo.

VÕITJA

Formo Metallmööbli OÜ

Toodab ja turustab metallmööblit ja -komponente

Asutatud 1996

Omanikud ja juhid Peeter-Aleksander Allik ja Jaanus Turba

Tütarfirma Jalax AS

Käive mullu 13,4 mln eurot, kasvas aastaga 46%. Ligi poole käibest teenis ekspordist, suuremad turud olid Soome ja Suurbritannia

Ärikasum mullu 1,4 mln eurot, kasvas aastaga 2,8 korda

Töötajaid eelmise aasta lõpus 143

“Eelmise aasta väga headel tulemustel on mitmeid põhjuseid. Esimeseks tuleb kiita töötajaid, kes tulemusliku tööga on taganud väga kõrge tarnekindluse, mis on meie äristrateegia aluseks,” ütleb Allik. “Järgmisena tunnustaksin kliente, kelle müügimahtude kasv on aidanud kaasa meie müügitulemusele. Saime klientidelt kinnituse, et meie tarnekindlus, VMI lahendus ja toodete kvaliteet suudab olla ka konkurentsivõimeline kõrgema hinnataseme ärilahenduste pakkumises.”

Alus headele tulemustele 2018. aastal sai pandud juba 2017. aasta teises pooles, kui muudetud sai Jalaxi juhtimisstruktuuri ja investeerimispoliitikat. Sellest ajast on investeeritud tootmise moderniseerimisse üle kolme miljoni euro ja võetud kasutusele uusima Saksa metalliseadmete tootmise lipulaeva Trumphi tehnoloogia laserites ja painutuspinkides. Oma osa on siin ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel, kellelt saadi tuge osalemiseks tootearenduse parendamise projektis.

“Kuna meie peamised kliendid on väljaspool Eestit või Eesti suurkliendid, kes müüvad tooteid välisturgudel, mõjutavad meie firmasid kõige rohkem muutused välisturgudel. Igasugused ebakindlused ja vastakad sõnumid nii poliitikas kui ka majanduselus ei ole just kõige paremad müügikasvu tekitajad. Pigem on enamik väliskliente veidi ettevaatlikud ja ootavad, et kuhu suunas ikkagi lõplikult maailma majandus ning poliitika suunduma hakkab,” räägib Allik.

Lisaks on tema sõnul näha, et seoses turunõudlusega väiksemate ja eriseeria tellimuste poole, muutub paindlik logistika, varude juhtimine läbi IT-süsteemi ja e-lahenduste kasutamine metalltoodete äris iga aastaga olulisemaks.

Liigutakse suunas, kus enamik programme tuleb masinatesse otse tootearendusest, töölised võtavad tööd iseseisvalt arvutisüsteemist, üle interneti on võimalik näha tarnija varusid jne. Väljakutseks on olnud ka tööjõuga seonduv ning võrreldes naaberriikidega kõrgemad elektri- ja energiahinnad, mis mõjutavad tööstusettevõtteid olulisel määral.

Mööblitootmises robotid veel niipea inimesi ei asenda

“Olles teiste Eesti ettevõtjatega suhelnud, on kõige olulisemaks märksõnaks tööjõuga seonduvad väljakutsed. Ehk pidev surve palgakulude kasvule, mida kahjuks veab avalik sektor, ning üldine rahvastiku vananemine ja sellega seonduv tööealise elanikkonna vähenemine,” kõneleb Allik. “Kuna tavapäraselt moodustavad tööjõukulud meie sektoris väga olulise osa kuludest, mõjutab see valdkond sektori arengut väga olulisel määral.”

Mööblitootjate TOP15

1. Formo Metallmööbli OÜ

2. Velma Mööbel OÜ

3. Evo Design OÜ

4. Halver Mööbel OÜ

5. Figuurid Invest OÜ

6. Preab AS

7. Inest Market AS

8. Sealteck OÜ

9. Idee4 Mööblikoda OÜ

10. Harviker OÜ

11. Baltic Interior OÜ

12. Ahrens Investing OÜ

13. Saloni Büroomööbli AS

14. Riksen OÜ

15. Andi Mööbel OÜ

Tutvu täispika TOPiga Äripäevas.

Ka Jalaxis on keskmine palk kasvanud proportsioonis Eesti keskmise palgaga ning keskmine palk on Alliku sõnul Järvamaa keskmisest palgast kindlalt suurem.

“Samuti ajutisele oskusvõõrtööjõule makstav tasu on piisavalt kõrge ning võin kindlalt öelda, et Jalax ei ole kuidagi odavtööjõule suunatud “odavat” Ida-Euroopa toodangut müüv ettevõte. Nii meil kui ka arvatavasti kogu sektoris soovivad kliendid üha tihedamini saada väikeseeriaid ja eritooteid, mis nõuavad isegi automaatsete seadmete kasutamise korral kvalifitseeritud oskustöölisi. Ehk niipea ei teki lootustki, et robotid asendavad täielikult inimtööjõu ning ainult automaatsete seadmete kasutuselevõtmine on lahendus tööjõuga seotud muredele! Viimastel aastatel otsime jätkuvalt võimekaid töötajaid, keda koolitada pingioperaatoriteks ning tootearenduse spetsialistideks, kes oleksid võimelised ka tööpinkidele programme tegema ja neid seadistama. Paraku on selliste spetsialistide leidmine erakordselt raske ja keeruline,” ütleb ta.

Seega tuleks Alliku hinnangul tõsiselt mõelda, kuidas ikkagi tööjõuturu olukorda leevendada – kas läbi sotsiaalmaksu lae kehtestamise, ajutise võõrtööjõu kasutamise leevendamise või muude meetmete. “Poliitikute populistlik lähenemine kogu teemale ei aita kuidagi kaasa majanduse kasvatamisele. Ilmselt on Toompeal kasutusel mingi oma “Exceli” variant, mis oskab neile välja arvutada Eesti tööealise elanikkonna suuremise ja maksutulude pideva kasvu...”

Loe lisaks
Mööblitootjate TOPi 2. koht: koostöö Cleveroniga kergitas jõuliselt käivet

Ta muigab, et ettevõtjad on tegelikult leidnud käesoleva valitsuse tegudes ja toimetamistes ka positiivse külje: “Eriti sel aastal tuleb klientide juures kohtudes kõnelustega alustades sageli small talk’i teemaks uus valitsus, nii tore on ju nii meie kui ka teiste valitsuste erinevate tegude ja sõnavõttude üle, olgu selleks plaan A või B, Eesti parlamentääride ajusurm, reisida mittearmastav väliskaubandusminister versus Soome Alexander Stubb jne. Kuna meie valitsuse sõnavõtud on niivõrd erilised, loob see kohtumise alguses kliendiga ühise hea õhkkonna, sest on, mille üle üheskoos naerda.”

Käive raugeb, efektiivsus kasvab

Kui tänavused esimesed kaheksa kuud oli Jalaxil müügikäibekasv 20% kandis, siis viimased kuud näitavad olulist jahenemist. Seega kokkuvõttes 2019. aasta läheb ettevõttel käibe poolest veidi oodatust kehvemini, samas kui efektiivsuse ja kasumlikkuse poolest on liigutud plaanitust paremini. Samuti on jätkatud plaanitud investeeringute plaani elluviimist ning soetatud uus Trumphi torulaser, Motomani keevitusrobot ja Trumphi plekipainutuspink.

Peeter Alliku sõnul tõotab järgmine aasta jõulist kasvu, sest mitmed projektid on praegu tootearendusfaasis.
Foto: Jalax

“Meie investeeringud automatiseerimisse on andnud häid tulemusi ja lisandväärtus töötaja kohta on ka 2019. aastal kasvanud,” kinnitab Allik. “Tundub, et kordame eelmise aasta müüginumbreid veidi parema efektiivsusega ehk tegemist saab olema “vahe-aastaga” müügikasvu osas. Kui vaatame hetkel tootearenduses olevaid projekte, võime ilmselt järgmistel aastatel oodata jälle jõulisemat müüginumbrite kasvu.”

Jalaxi plaan on saavutada järgmise paari-kolme aasta jooksul müügikäive vähemalt 20 miljonit eurot ning seejuures efektiivsuses mitte järele anda. Selle saavutamiseks peab juhtkond oluliseks aktiivselt tegutseda lähimatel eksportturgudel uute klientide leidmisel ning olemasolevaid partnersuhteid edukalt hoida ning neid süvendada suuremate mahtudega.

“Loodame, et üldised trendid maailma poliitikas ja majanduses rahunevad ning lasevad nii meil kui ja teistel mõistlikel firmadel edukalt tegutseda,” ütleb Allik.

“Kindlasti jätkame investeeringuid automatiseerimisse, infoteenuste ja e-administreerimise lahenduste arendamisse. Elu on näidanud, et kui automatiseerida tellimuste haldamist ja muuta logistika tarneahelas läbinähtavaks, loob see klientidele palju varjatud väärtust, millest saavad nad aru alles siis, kui lahendused on rakendatud. See seob kliente, sest nii head teenindust ei ole nad kohanud! Seega panustame ka turundusse, kliendisuhetesse ja IT-sse, mitte pelgalt rauda,” räägib ta investeeringuplaanidest.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077