Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tõkked sisserännule: minister otsustab, kes tulla tohib
Uuest aastast saavad ligi pooled välismaalastest elamisloa üksnes kaaluka avaliku huvi ja sissrände vastase Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhi Mart Helme juhtava siseministeeriumi heakskiidul. Pealegi keelab praegu kehtiv seadus avaliku huvi korras sisserändajatel Eestis töötada.
Uuest aastast kehtiva määruse järgi saavad pooled sisserändajatest elamisloa vaid juhul, kui Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhi Mart Helme juhitav siseministeerium kiidab selle heaks.
Foto: Andras Kralla
Uuest aastast on sisserände piirav on 1314, mis on sarnane möödunud aastatega. Küll on aga muutunud põhjused, mille alusel tähtajalisi elamislubasid väljastama hakatakse. Need hakkavad jagunema laias laastus kaheks: 664 elamisluba antakse välja Eestis töötamiseks ja 650 elamisluba jagatakse välja vaid kaaluka avaliku huvi korral.
Siseministeeriumi teatel on kaaluka riikliku huvi alusel võimalik elamislubasid välja anda näiteks loomeinimestele või sportlastele, kes tähtajalist elamisluba töötamiseks piirarvu jaotuse kohaselt hetkel ei saaks.
Selliseid elamislube aga jagatud pole
Artikkel jätkub pärast reklaami
Määruse eelnõu seletuskirjast nähtub, et aasta-aastalt on hoopis kasvanud nõudlus töötamiseks kuluvate elamislubade vastu. Käesoleval aastal on Eestis töötamiseks välja jagatud 1311 tähtajalist elamisluba. Mullu anti selle alusel välja 1300 ja tunamullu 1295 elamisluba. Teisisõnu on viimastel aastatel peaaegu kõik tähtajalised elamisload antud välja Eestis töötamiseks, mõned üksikud siinseks ettevõtluseks ja välislepingute alusel.
Seevastu pole määruse eelnõu seletuskirja andmetel 2016. aastast mitte kellelegi kaaluka avaliku huvi korral tähtajalist elamisluba antud.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.