Gerli Ramler • 26 september 2019

Elektroonikatööstuse TOP: Tipus on omas nišis tegutsejad

Eletroonikaettevõtete edetabeli esikolmikus on kaks uustulnukat: esikohal mõõte-, katse- ja navigatsiooniseadmeid tootev Pivots Engineering OÜ ning kolmandal kiiritus-, elektromeditsiini- ja elektroteraapiaseadmete tootja Elemark AS.

Rantelon OÜ kerkis elektroonikatööstuse TOPis 2. kohale  Foto: Rantelon

10 aastat tagasi loodud Pivots Engineering OÜ juhatuse liige Jesper Markmann Andersen märkis aastaaruande tegevusaruandes, et kaks aastat tagasi alustas ettevõte kalakasvatus-pargaste luukide automaatika süsteemide väljatöötamist ning töötas lisaks sellele välja ainulaadse tarkvara, mis juhib pargasel asuvate toidumahutite mõõdikute tööd.

2018. aastal arendati toodet edasi ning müüdi esimesed tooted Norra turul. Varasemad aastad on ettevõte tegelenud samuti toodete, teenuste ja testide pakkumisega mere- ja avamere valdkonnas.

Ettevõttes töötas 2018. aastal kolm inimest. Pivots Engineering müügitulu oli 1,41 miljonit ja kasum 0,69 miljonit ehk eelnenud aastaga kasvas käive 357% ja tegevuskasumi rentaablus oli 49%.

Rantelon: Eestis meil konkurent puudub

Edetabelis mulluselt 11. kohalt teiseks kerkinud Rantelon OÜ valmistab raadiosageduslikke ja eriotstarbelisi elektroonikaseadmeid, toodab TETRA ja LTE leviala parandavaid repiitereid nii kohalikule kui ka välisturule ning pakub ka mitmeid koostetöö- ja insneritöö teenuseid, sest ettevõtte pindladumisliin võimaldab toota väikese ja keskmise tootmismahuga elektroonikatooteid.

Ranteloni juht Andres Taklaja nendib, et aasta oli hea – 2018. aastal oli ettevõtte ekspordi osatähtsus kogukäibes oli 83% ning peamisteks võtmeklientideks Telia Eesti AS, Elisa Eesti, Exfo OY ja Jakob Hatteland Computer SP.

Rantelon alustas tegevust 1995. aastal kohalikule turule antennivõimendajate valmistamisega. Edasi tulid kaabeltelevisiooniseadmed, mobiilioperaatoritele mõeldud repiiterid ja raadio teel juhitavate pommide segajad militaarsektorisse.

Elektroonikatööstuse TOP 10

1. PIVOTS ENGINEERING OÜ

2. RANTELON OÜ

3. ELEMARK AS

4. SCANFIL OÜ

5. BRANDNER PCB OÜ

6. GLASSTRESS OÜ

7. HECADA OÜ

8. FLIR SYSTEMS ESTONIA OÜ

9. ENICS EESTI AS

10. AIREL AS

Täispika tabeliga saab tutvuda Äripäevas.

Oli aeg, kus militaarsed tooted moodustasid viiendiku ettevõtte toodangust. Täna toob põhikäibe internetiantennide tootmine ning allhange suurtele tehastele välismaal, näiteks tehakse koostööd robotite valmistajatega. Ranteloni toodang läheb ekspordiks Soome, Norra, Leetu, USAsse, Lätti, Taani ja Rootsi. Omatooteid müüakse edasimüüjate kaudu.

Ettevõttes töötab 35 inimest, kellest 12 tegelevad tootearendusega. Täna on ettevõtte portfellis 360 toodet, ent uute toodete arendusega tegeletakse pidevalt ja aastas on töös ligikaudu paarkümmend tootearendusprojekti.

“Kui on vaja tõsist raadioelektroonikat, pöördutakse ikka meie poole. Teeme seadmed, mis vastavad klientide vajadustele,” ütleb ettevõtte juht, kelle sõnul otsitakse aktiivselt noori tootearendajaid. “Meie tööprotsess ise on väga kihvt ning soovi korral saavad insenerid teha teadust.”

Järgnevatel aastatel on ettevõtte põhiline eesmärk säilitada ja võimalusel kasvatada ekspordi osakaalu, teha täiendavaid investeeringuid põhivarasse kaasaegsete seadmete näol ja tõsta efektiivsust ettevõtte kõigis sektorites. Samuti plaan uuendada ja kaasajastada ettevõtte kodulehte, et paremini eksponeerida oma tooteid ja võimekust.

Taklaja sõnul pole juhtkond seadnud konkreetseid kasvueesmärke, vaid eesmärk on kasvatada tootearenduse võimekust, mille järel tulevad ka kliendid. “Täna näeme oma kasvuvõimalust mõõteseadmete võimekuse tõusus ja simulatsioonivahendite uuendamises ning tõhustamises. Kaubamärgi arendamine on võimalik kvaliteeti näidates. Kui on võimalik, eelistame oma brändi, aga teeme ka koostööd allhankijana, kui see on tasuv.”

Põhitähelepanu on efektiivsel tootmisel

1992. aastal asutatud Elemark on erakapitalil baseeruv aktsiaselts, mis on spetsialiseerunud detailide mehaanilisele täppistöötlusele.

Ettevõte töötleb erinevaid plastmasse ning metalle nagu alumiinium, roostevaba teras, pronks ning titaanisulam. Tooteid kasutatakse meditsiiniseadmetest koduse majapidamise tarvikuteni, klientide hulgas on suuri meditsiinitehnikatootjaid. Lisaks Eestile asuvad Elemarki kliendid põhiliselt Soomes, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides.

Mullu jätkas Elemark allhankega, teenides 2,75 miljonit eurot müügitulu. Kasum oli 0,68 miljonit ning seejuures investeeriti materiaalsesse põhivarasse kokku 405 700 eurot. Aastaaruande kohaselt on Elemarkil plaan jätkata efektiivse ning keskkonnasäästliku tootmisega.

Elektroonikatööstusel edukas aasta

2018. aasta oli elektroonikatööstuse sektori ettevõtetele väga hea aasta – nõudlus põhiturgudel oli tugev, Eesti ettevõtete investeeringud uutesse seadmetesse ja tehaste laiendusse hakkasid vilja kandma ning enamik ettevõtteid kasvatas oma käivet ja kasumit.

Sektori kasvu piirasid aga Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuhi Arno Kolki sõnul endiselt spetsialistide puudus ja komponentide kättesaadavus. “Kuigi 2019. aastal on kasv jätkunud, ettevõtted investeerivad aktiivselt tehnoloogiasse ja hangitakse uusi seadmeid, piirab kasvu nii töötajate puudus kui ka ülemaailmne elektroonikakomponentide puudus. Meie noorte huvi insenerierialade vastu on endiselt madal, mis sunnib spetsialiste ja ka tudengeid otsima raja tagant,” ütleb Arno Kolk.

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juht Arno Kütt  Foto: Eesti Elektroonikatööstuse Liit

Täna on Eesti elektroonikatööstuses üle 250 ettevõtte ja 12 000 töötaja, kelle käive on ühtekokku 2,1 miljardit eurot, mis on viimase aastaga tõusnud üle 5%. Kogu toodangust 85% eksporditakse ning ühtekokku moodustab elektroonikatööstus 24% Eesti tööstuse ekspordist.

Ühe positiivsema suunana võibki välja tuua sektori ekspordi väga kõrge osakaalu ning kohalike elektroonikatööstusettevõtete rahvusvahelistes väärtusahelates osalemise. “2018. aastal ekspordi osakaal langes veidi ning seda eelkõige just seoses kohaliku masina- ja aparaadiehituse kasvuga, mis kasutab üha enam kodumaist elektroonikat. Seega ekspordib nüüd Eesti rohkem keerukaid seameid ja masinaid,” nendib Kolk, lisades, et ekspordi kasv sõltub tugevasti majanduse olukorrast, nii sihtturgudest kui ka globaalsetest trendidest, kus üha rohkem tootmist toimub regionaalselt. Põhja-Euroopas on aga Eesti elektroonikatööstuse positsioon hetkel tugev.

Lisaks kiidab Arno Kolk Eesti elektroonikatööstuse keskkonnasõbralikkust. “Meie tööstused järgivad kõiki üha karmistuvaid keskkonnakaitsenõudeid. Ja üldiselt on rõõm näha, et meie elektroonikatööstus on nüüd rohkem pildil, mida näitab nii aktiivsem meediakajastus kui ka poliitikute sõnavõtud.”

Eesti Elektroonikatööstuse Liit on rahvusvaheline võrgustik nii kogenud kodumaiste elektroonikatootjate, alustavate start-up’ide kui ka rahvusvaheliste elektroonikatootjate jaoks. Liit seob omavahel Eesti erinevaid tööstusalasid, loob ettevõtete vahel sünergiat ning aitab kaasa innovatsiooni arendamisele kohalikus elektroonikatööstuses.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077