Suve lõpus tõmmati kesise analüüsi tõttu pidurit seaduseelnõule, mis oleks tööandjatele pannud kohustuse tasuda renditööjõu maksud juhtudel, kui tööjõu vahendamise firma selle tegemata jätab. See aga ei tähenda, et tööandjad võimalikust maksukohustusest veel pääsenud on.
- Maksumaksjate liidu juhatuse liikme ja rahandusministri Martin Helme nõuniku Lasse Lehise sõnul on rahandusministeerium renditööjõu maksustamise küsimuses aruteludesse takerdunud. Foto: Raul Mee
Äripäeva raadiosaates „Poliitikute töölaud“ arutasid rahandusminister Martin Helme nõunik Lasse Lehis ja tööandjate keskliidu analüütik-nõunik Raul Aron võimalike lahenduste üle, kuidas lõpetada musta renditööjõu kasutamine.
Lehis rääkis, et kuigi ei ole kindlat ülevaadet, kui palju Eestis renditööjõudu kasutatakse, on teada, et renditööjõu osakaal tööturul on piisavalt suur, et sellega tegeleda. Ta tõi võrdluse, et 2007. aastal hakkas Soome peamiselt eestlaste pärast renditööjõudu maksustama. „See näitab, et mingi piirini maksude mitte maksmine ei ole probleem, ja mingist piirist hakkavad riigid maksude kogumise õigust enda poole tirima,“ rääkis Lehis. Eesti ületas selle piiri tema sõnul mõned aastad tagasi, kuid senimaani pole teemaga tegeleda tahetud.
Praeguseks on ministeerium takerdunud aruteludesse, kuidas peaks praktikas välja nägema see, kui vajaduse korral peab renditööjõu pealt makse maksma ettevõte, kes renditööjõudu kasutas. Lehise sõnul meeldiks rahandusminister Martin Helmele kindlasti, kui renditööjõu maksustamise probleemid lahendataks võimalikult kiiresti, kuid uisapäisa reegleid muuta ei saa. „Kindlasti ei saa ma endale lubada seda, et nüüd marsin rahandusministeeriumisse sisse ja ütlen ametnikele, et nüüd hakkame tegema seadusi, mida maksumaksjate liit absoluutselt heaks ja õigeks ei pea,“ ütles Lehis, kes on ka maksumaksjate liidu juhatuses.
Lehise sõnul ei ole praeguseks ühtegi kindlat lahendust paigas. Ainus, mis on hetkel selge, on see, et järgmise aasta riigieelarvesse ei ole renditööjõu maksustamisest mingit tulu sisse kirjutatud, mistõttu tapvalt kiire olukorra lahendamisega pole.
Seotud lood
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.
Hetkel kuum
Üks esikolmiku firma olnud ka kolm aastat järjest Äripäeva gasell-ettevõte.
“Kui regulatiivsed piirangud muutuvad liiga keeruliseks, kaalume tootmise viimist Eestist välja”
Tagasi Tööstusuudised esilehele