Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teises kvartalis majanduskasv aeglustus
2019. aasta II kvartalis oli SKP jooksevhindades 7,1 miljardit eurot.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,4%. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 3,8%.
Enim panustas majanduskasvu info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas kiiremini kui eales varem. Oluliselt panustasid veel kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, hulgi- ja jaekaubandus ja töötlev tööstus. Sarnaselt info ja side tegevusalale oli kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse panus majanduskasvu viimase 15 aasta tugevaim. Teist kvartalit järjest oli ainsaks märgatavalt majanduskasvu pidurdavaks tegevusalaks elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine.
Eratarbimine kasvab aeglaselt
Sisenõudlus kasvas II kvartalis 5,7%. Selle kasvu vedasid investeeringud, mis kasvasid 24,6%. Enim panustasid sellesse mittefinantsettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse. Märgatavalt panustasid ka kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse. Ainsana panustas negatiivselt investeeringutesse valitsemissektor. Eratarbimine kasvas II kvartalis tagasihoidlikult 1,1%.
Kaupade ja teenuste eksport kasvas II kvartalis 2,2%. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete eestvedamisel kasvas kaupade eksport 3,7%. Teenuste eksporti tabas aga väike langus (-0,5%), seda eelkõige ladustamisteenuste ja veondust abistavate teenuste ning reisiteenuste tagasihoidliku müügi tõttu. Kaupade ja teenuste import kasvas seevastu 5%. Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste sisseveo najal kasvas kaupade import 5,8%. Teenuste impordi kasv püsis 2,6% peal. Netoeksport moodustas II kvartalis 3,4% SKP-st.
Nii hõivatute arv kui ka töötatud tunnid püsisid II kvartalis eelmise kvartali tasemel. Sellest tulenevalt kasvas tootlikkus hõivatu kohta 3,8% ja tootlikkus töötatud tunni kohta 3,9%. Palgakasvu survel kasvas tööjõu ühikukulu aga 7,3%.
Lisaks revideeris statistikaamet rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegridu alates 1995. aastast. Kõikide korrektsioonide tulemusena muutus aastane sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades aastatel 1995–2018 keskmiselt 0,8%.
Seotud lood
Saepuru, höövellaast ja muud puidutööstuse tootmisjäägid on väärtuslik materjal, mille võimalikult väike kadu, kiire transport ja tolmuvaba laadimine mõjutavad nii tootmise efektiivsust, töökeskkonda kui ka ettevõtte majanduslikku tulemust.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele