Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puitmajatootjate suurvarustaja: superministeeriumi võinuks ehitada puidust
Metsandussektor on Eestis pea ainus tööstusharu, mis on suutnud kõrge lisandväärtusega toodetega rahvusvahelisel turul läbi lüüa – kas see edulugu saab jätkuda, oleneb paljustki uues metsanduse arengukavas plaanitust. „Meie jaoks on hetkel kõige olulisem metsanduse arengukava arutelu. Kui see peaks minema viltu, võib tööstused Eestist ära kolida. Vot siis ma tõesti ei tea, mis Eesti riigist või meie maaelust saab,“ ütles RAITi juhatuse esimees Ivar Dembovski intervjuus Metsamajandusuudistele.
Uurisime RAIT ASi juhilt milline on olnud nende ettevõtte lugu, millisena ta näeb tulevikku ja mis siis ikkagi meie metsadest saab, kuidas neid targalt majandada.
Rait AS on juba 28 aastat tegutsenud puidutöötlemisega. Kui meenutate algusaastaid ja praegust, siis mis on muutunud selle aja jooksul kõige enam? Või siis – kas on midagi, mis on täpselt samamoodi nagu siis?
Raitwood on sarnaselt teistele puidutööstustele saanud tugevalt toetuda Eesti oma metsaressursile, mis kasvab ja end järjepidevalt taastoodab. See ressurss oli olemas 28 aastat tagasi ning on praegugi.
Eesti puidutööstussektoris on toimunud pöörane areng. Eesti on muutunud alul ümarpuitu ja hiljem esmatöödeldud puitu eksportivast maast maailmatasemel mehaanilise puidutööstusega riigiks, kus puit väärindatakse toodeteks ning viimistletud materjalideks. Hästi on teada puitmajade ekspordi edulugu. Oleme täna Euroopa suurim puitmajade eksportija.
Raitwoodis ja kogu metsa- ning puidutööstuse sektoris on teenitud vahendeid jõuliselt arengusse investeeritud. Konkurents on tihenenud, aga see on olnud edasiviiv jõud. Kes on tahtnud, see on saanud areneda samm-sammult. Avanevas turumaastikus olid alguses kõik amatöörid. Tänaseks on välja kujunenud professionaalsete oskustega sektor, kus on otseselt hõivatud üle 30000 inimese. Sarnase arengumustri on läbinud ka Raitwood.
2018. aastal sai teil valmis uus hööveldustehas – kui suur oli investeering ja kuidas uus osa tööle on läinud?
Tehasesse, sellega seonduvasse infrastruktuuri ja kõigi töötajate töö- ning olmetingimustesse investeerisime aastatel 2017-2018 kokku 12 miljonit eurot. ehase füüsiline rajamine kestis aasta ja hõlmas endas hoone valmimist, ladustamisalade loomist ning automaatliinide-seadmete paigaldamist.
Tehase järkjärguline käivitamine, testperiood ja sellega kaasnev täppishäälestamine algas vähem kui aasta tagasi – 2018. aasta septembris. Tehas on varustatud unikaalse ja parima hetkel saadaoleva tipptehnoloogiaga. Selle võimalusterohkus ja paindlikkus muudab tehase väga komplekseks süsteemiks. Meil on hea meel, et oleme suutnud tehase käivitada plaanipäraselt. Sellele on kaasa aidanud hea koostöö tarnijate ja meie inimestega. Tänaseks oleme väga lähedal projekteeritud võimsustele, aga pisut arenguruumi veel on. Ometi töötame juba kahes vahetuses.
Kust tuleb tooraine ja kuhu teie toodetu läheb?
Meie toormeks on saematerjal – prussid ja lauad. Põhiline maht tuleb Eesti saetööstustest, sealhulgas meiega ühte gruppi kuuluvatest Nordwoodi veskitest. Lisaks ostame ja väärindame sobivas kvaliteedis ning mõõdus saematerjali Soomest, Venemaalt, Rootsist, Lätist, kuid samuti Valgevenest. Müüme hööveldatud puitu, mida kasutatakse ehituses seinte, lagede ja põrandate katmiseks nii hoonete sisepindadel kui välistingimustes. Samuti tugevussorteeritud höövelprusse. Toodangust umbes poole müüme läbi Raitwood Puiduterminalide Eesti eksportivatele majatehastele ja ehitusturule. Ülejäänud maht jaguneb 30 riigi vahel üle maailma, millest suur osa leiab kasutust Balti mere äärsetes riikides, aga ka mujal Euroopas, Aasias, Aafrikas, Austraalias ning Ameerikas.
Puit saab järjest enam kasutust nii meil, kui globaalses mõõtmes. Oskate tuua siin välja mõnd eriti ägedat lahendust, mida meil Eestis veel tehtud pole, aga mis meie oludesse hästi sobiks?
Hetkel kuum
Riik võiks ehitada rohkem puidust hooneid. Meie superministeeriumi oleks saanud ehitada puidust ja väga väikese keskkonnajalajäljega. Puit kasvab ise päikese jõul, sidudes fotosünteesis süsinikku. Lisaks hoone rajamise keskkonnamõju vähendamisele - üheks olulisemaks sektoriks, kus puit saab kliimamuutustele leevendust pakkuda on ehitussektor - oleks puidust ehitamine andnud tulu kohalikule metsaomanikule, metsamehele, saekaatrile, puitmaja ehitajale, insenerile ja riigile.
Oleksime saanud ehk ühe ägeda maja, mida inimesed ka kaugemalt vaatamas ja imetlemas käiks. Ühtlasi oleks Eesti metsatööstus saanud seda kasutada referentsina välismaal, et veelgi rohkem lisandväärtust luua. Õnneks on võimalus seda kõike teha Keskkonnamajaga ja panna seeläbi alus arhitektuuriturismi arengule.
Loe täismahus artiklit Äripäeva teemaveebist Metsamajandusuudised.ee.
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele