Maailma suurim toidutööstusettevõte Nestlé tahab õla alla panna Eesti kasemahla tootmisele. Saaremaa vanaema eeskujul kasemahla hapendav perekond ei tea isegi, kus on konks ning mis sellest kõigest lõpuks saab.

- Vend ja õde Ardon Kaerma ja Anne-Liis Theisen. Kaerma vastutab ÖselBirchis tootmise eest ning Theisen on tegevjuht ning ühtlasi tegeleb turundusega.
- Foto: Liis Treimann
“Ettevõte sai alguse kolm aastat tagasi. Olime vennaga köögis ja ta rääkis, kuidas kõik joogid on ikka jõhkralt suhkrut täis. Lapsele ju ka ei saa igasuguseid limonaade ja mahlasid juua anda,” rääkis idee sünnist ÖselBirchi tegevjuht Anne-Liis Theisen, kes oli selleks hetkeks lõpetanud ülikoolis bakalaureuseastme, polnud õieti midagi suurt käsile veel võtnud ning vend tegigi talle ettepaneku, et “mõtle midagi normaalset välja”.
"Millegi normaalse" aluseks võeti vanaema hapendatud kasemahla retsept. “Me oleme perega Saaremaalt pärit ning isegi kui mandrile kolisime, käisime ikka suvel seal vanaema juures heina tegemas,” kirjeldas Theisen, et sellistel palavatel tööpäevadel oleks ju võinud vabalt allikavett juua, aga hapendatud kasemahl – see oli ju hoopis põnevam. “Eks see vanaema kasemahl oli nii temal kui ka tema emal ja üldse põlvkondade kaupa igasugused kõhuhädad parandanud,” naeris Theisen.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.