Leedu tööstus töötab täistuuridel

Tootmisvõimsuse kasutusmäär näitab, et Leedu tööstus töötab täistuuridel, ütles Leedu majanduse ja innovatsiooni aseminister Gintaras Vilda mais Tallinnas toimunud Targa Tööstuse konverentsil.

Leedu tööstuse tootlikkus kasvab, kuid aeglasemelt kui tööjõukulud. Fotol elektroonikatööstuse UAB Kitron tootmine Kaunases.  Foto: Algimantas Barzdžius/Business News

7. mail esines Tallinnas konverentsil “Tark Tööstus 2019” Leedu majanduse ja innovatsiooni aseminister Gintaras Vilda, kes andis ülevaate riigi senistest ja tulevastest sammudest tööstuse digiteerimisel.

“Rääkides Leedu tööstuse digitaliseerimise kavast, tuleb rõhutada koostöö tähtsust, sest meie ajalooline Balti kett on suurepärane näide sellest, kuidas me saame üheskoos tegutseda,” toonitas Vilda oma ettekandes ja kutsus kuulajaid üles ka koostööle. Aseminister tõi näiteks avaliku platvormi DIGINNO loomise. Platvorm on de- tsentraliseeritud ja selle projekti aruteludel jõuti konsensusele, mis võimaldas ka tegevuskava välja töötada.

100 eksperti ja aasta konsultatsioone

Vilda rääkis, et 2016. aastal koostas Leedu majandus- ja innovatsiooniministeerium Tööstus 4.0 platvormi, mille töös osales kokku ligi 100 eksperti, et tugevdada Leedu konkurentsivõimet, parandada inimeste elukvaliteeti ja tõhustada regionaalset arengut. Ministeeriumil kulus pea kaks aastat, et veenda erinevad huvigruppe ja organisatsioone selles, et saavutada teineteisemõistmine ning leppida kokku koostöös, ühtses juhtimises ja koostada ka ühine tegevuskava aastani 2030.

“Pärast terve aasta kestnud konsultatsioone Tööstus 4.0 platvormi liikmetega on mul nüüd heameel tutvustada Leedu tööstuse digiteerimise ees seisvaid peamisi väljakutseid aastatel 2019–2030,” jätkas Vilda.

Palju eesmärke

Tegevuskava ettevalmistamise protsessil oli Vilda sõnul mitu eesmärki, millest üks oli formaalne eesmärk ja teine nähtamatu eesmärk. Formaalne eesmärk oli teaduspõhine poliitikakujundamine ehk andmete kogumine, analüüs, soovitused ja tegevuskava.

Ka nähtamatu eesmärk oli oluline ja see hõlmas palju: näiteks Tööstus 4.0 platvormi jaoks ekspertide värbamist ning ministeeriumi, ekspertide ning platvormi koordineerivate ja temaatiliste töörühmade vahelise üksteisemõistmiseni jõudmist.

Samuti oli nähtamatu eesmärgi üks osa anda regionaalpoliitika kujundajate ja ELi käsutusse turundusvahend, mille abil saab näidata, kui hästi mõistab Leedu digiteerimise tähtsust ning et riik on välja töötanud lühi-, kesk- ja pika perspektiiviga vahendid ja tegevuskava.

Veel tuli luua eeldused ELi teavitamiseks Leedu saavutustest tööstuse digiteerimises ning eeltingimused paremaks integreerumiseks selliste Euroopa programmidega nagu Digitaalne Euroopa, IPCEI projektid või Euroopa SVC. “Selle ambitsioonika tegevuskava eesmärk on muuta Leedu tööstust targemaks ja konkurentsivõimelisemaks kogu Euroopas,” ütles aseminister.

Võrreldav arenenud riikide tööstusega

Gintaras Vilda tõi oma ettekandes veel välja, et Euroopa teadusuuringute osas valiti välja kuus riiki – Belgia, Taani, Saksamaa, Holland, Soome, Rootsi – ja Leedut võrreldi kuue valdkonna tulemustega.

“Hea on see, et praegu on Leedu tootmismahu ja töötlevas tööstuses töötavate hõivatud inimeste arvu poolest võrdne arenenud riikide näitajatega,” rääkis Vilda. “Praktikas on meil siiski kasutamata reserve kõigis valdkondades, sest teiste riikide tulemused on selles vallas olnud paremad. Tootmisettevõtetele on vaja luua stiimulid, et suurendada tootlikkust ja kõrgema lisandväärtusega toodete osakaalu, mis suurendaks tööstuses hõivatute määra ja nende sissetulekuid.”

2018. aastal käivitas Leedu majandus- ja innovatsiooniministeerium olukorra muutmiseks innovatsioonireformi ning algatas mitmeid meetmeid Leedu innovaatiliste ettevõtete tegevuste soodustamiseks. “Meie edendusmeetmed Intellect LT, Inno maksedokumendid, Regio potential, Eco-uuendused, Digititalisation LT on nüüd kättesaadavad innovaatilisematele ettevõtetele ja alustavatele ettevõtetele, mis tegelevad teadus- ja arendustegevusega,” sõnas ta.

Leedu tööstuse tugevused

Leedu majanduses on tööstuse osakaal optimaalne ehk üle 20% SKPst. Tööstusettevõtted on hästi integreeritud rahvusvahelisse väärtusahelasse ja üle 60% kohalikust toodangust eksporditakse.

Avaliku ja erasektori info- ja sidetehnoloogia infrastruktuur on hästi arenenud – seda ajakohastatakse pidevalt, et pakkuda maailmatasemel internetiühendust ja kiiremat digiteerimist. Lisaks võttis majandus- ja innovatsiooniministeerium eelmisel aastal vastutuse IKT majanduse ülesehitamise eest ning käivitas laiapõhjalise reformi, et anda kodanikele ja ettevõtetele suurem ligipääs avalikule infrastruktuurile ja andmetele. “Kasvab digiteerimislahenduste pakkujate suutlikkus pakkuda teenuste laia valikut, osaledes kohalikes ja globaalsetes väärtusahelates,” lisas Vilda.

Probleemsed valdkonnad

Vilda rääkis veel, et riik selgitas SWOT-analüüsi abil välja ka probleemsed valdkonnad. Nii sai kirja, et Leedu tööstuses domineerivad madaltehnoloogilised väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, mille suutlikkus investeerida tootmise üldisse arendamisse on madal.

Endiselt on valitsev madala lisandväärtusega toodete valmistmine allhanke korras, mis ei soodusta koostööd tipptehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel ja teaduse arendamisel.

Riik ei ole seni suutnud ka tööturgu tasakaalustada – haridussüsteemi poolse pakkumise ja tööstuse vajaduste vahel on märkimisväärne ebakõla. Kuigi haridusvaldkonnas 2018. aastal tehtud muudatused on olnud väga positiivsed, annab see tulemusi alles paari aasta pärast.

Tänavu alustati arutelu ka selle üle, millised on selle sektori juriidilised ja tehnoloogilised vajadused. Veel märgiti, et Leedu innovatsiooni tugisüsteem on killustunud ja süsteemi elemendid ei toimi hästi koos. Puuduvad ka stiimulid erinevate agentuuride meetmete koordineerimiseks ja kasutamiseks. Tõhustada tuleks ka ministeeriumi ametnike otsustusõigust. “Partnerlussuhted arenevad liiga aeglaselt, mis takistab koostööd süsteemi teiste osapooltega. Endiselt on teadusasutuste ja äriettevõtete vahel liiga vähe vastastikust austust ja usaldust,” tunnistas Vilda.

Kavandatakse tulevikku

Tegevuskava ja aasta kestnud arutelud riikliku platvormi ekspertidega aitasid Vilda sõnul välja töötada ühise visiooni põhiliste töövahendite ja kava üksikasjade osas.

Näiteks sai paika, kuidas kasutada ära uut rahastamisperioodi 2021–2027 nii, et saavutada tööstuse digiteerimises läbimurre, ning kuidas parimal võimalikul viisil ära kasutada kiireloomulisi meetmeid aastatel 2019–2020.

“Tegevuskavas on toodud ära strateegilised eesmärgid, konkreetsed meetmed ja tulemuste mõõtmise süsteem, mis viiakse peamistesse Leedu strateegilistesse dokumentidesse,” kirjeldas Vilda protsessi.

Veel näitab riigi digiteerimise tegevuskava, et oma tuleviku kujundamisel toetub Leedu nutikale ühiskonnale, mille aluseks on innovatiivne digimajandus ja tuleviku tööstusharud.

“Välja on töötatud rida meetmeid, mille eesmärgiks on edasi arendada tööstuse tugevaid külgi ja aidata ületada nõrkusi,” ütles Vilda. “Nende meetmete kokkupuutepunktid on väga olulised, sest suurem osa innovatsioonist toimub nende omavahelise sünergia tulemusena. Stiimulite loomisel tuleb pöörata rohkem tähelepanu nii nendele kokkupuutepunktidele kui ka neid toetavate rahastamisvõimaluste loomisele.”

“Usume, et kui õnnestub ellu viia kõik kavandatud meetmed vastavalt tegevuskavale, siis on võimalik saavutada digitööstuse tulevikuvisioonid aastaks 2030,” sõnas Vilda.

Kolm visiooni

Millised on siis Leedu visioonid? “Esimene ja kõige olulisem visioon näitab, et millist tööstust me soovime tulevikus näha. See on väga ambitsioonikas ja praegusest olukorrast väga erinev. Kuid meil on Leedus väga häid näited, et sellised ettevõtted saavad Leedus kasvada ja kui riik tagab vajalikul määral sekkumise ja loob tegevuskavas kirjeldatud digimeetmete täieliku paketi, ei ole see visioon enam fantaasia, vaid täiesti realistlik eesmärk.”

Teine nägemus kirjeldab Vilda sõnul riigi soovi veelgi paremini integreeruda rahvusvahelistesse väärtusahelatesse. “Leedus on liiga vähe ettevõtteid, mis on suutelised looma omaenda väärtusahela, kuid neil on võimalik osaleda väärtusahelates ka läbi oma omanike, tootmispartnerite või mõlemi. Selleks on vaja koondada kõik vahendid ja pakkuda sünergiat nende poolt pakutavate äriteenuste vahel. Kõik, mis lihtsustab leedu ettevõtete integreerimist, on ülioluline.“

Kolmas visioon on suunatud lahenduste pakkujatele – IKT, robootika ja automaatika, elektroonika jne. “Me esitleme Leedut kui kõrgtehnoloogia nn liivakasti. Siiani ei ole see nii, aga näiteks Invest LT meelitab Leedusse kõrgtehnoloogilisi tootmisettevõtteid, kui tegevuskava meetmed kujundavad kohaliku töötleva tööstuse õigesti ümber – visiooni saavutamine on üsna reaalne,” kõneles ta.

Suurepärane aasta algus

Vilda rääkis veel, et 2019. aasta algus on Leedu tööstuse jaoks olnud väga positiivne. Tootmisvõimsuse kasutusmäär näitab, et Leedu masinatööstus on viimase kümnendi kõige kõrgemal tasemel, rääkis Vilda.

2016. aasta statistika kohaselt viisid 47% Leedu ettevõtetest ellu teadus- ja uurimistegevust, olles ELis teisel kohal. Sama aasta statistiliste andmete kohaselt moodustas Leedus ja välismaal kõrghariduse ja avaliku sektori turustamistulu umbes 10 miljardit eurot. Samal ajal moodustasid ärisektori turustamistulud 6,6 miljardit eurot. See on kaks korda rohkem kui 2014. aastal ja kolm korda rohkem võrreldes 2010. aastaga.

Leedu majanduse ja innovatsiooni aseminister Gintaras Vilda  Foto: Tööstusuudised.ee

“See näitab, et vaja on pakkuda paremat tuge ja teenuseid teadusasutustele ja innovatiivsetele ettevõtetele,” rääkis Vilda. “Vastuseks uurimis- ja teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse vähesele mõjule riigi majandusele, samuti OECD, ELi ja Rahvusvahelise Valuutafondi ekspertide soovitustele, on ministeerium alustanud innovatsioonireformi elluviimist.”

Leedu reformil on kolm peamist elementi: vaadata üle STI ökosüsteemi koostoime, innovatsioonitoetuste süsteem ning meelitada Leetu teadus- ja arendustegevusele suunatud otseinvesteeringuid.

“Hiljuti võeti Leedus vastu rida võtmeotsuseid, mille eesmärgiks on luua riigis terviklik ja tõhus innovatsioonisüsteem, mis nõuab tugevat ja selget asutustevahelist koordineerimist ja selgeid kohustusi,” rääkis Vilda.

“Oleme praeguseks täpsustanud kahe ministeeriumi vastutusvaldkonnad teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas. Vastavalt erilisele tehnoloogia- ja innovatsiooniseadusele vastutab majandusministeerium tehnoloogia ja innovatsioonipoliitika eest ning haridus-, teadus- ja spordiministeerium teaduspoliitika ja kõrgetasemeliste spetsialistide ettevalmistamise eest. Samas esineb endiselt suuri probleeme innovatsioonireformi elluviimisel,” jätkas Vilda ja lisas, et muu hulgas loodi innovatsioonireformiga struktuursed tingimused, et töötada välja teadustehnoloogia ja innovatsioonistrateegia aastaks 2030.

KOMMENTAAR

Tootlikkus kasvab aeglaselt

Gintaras Vilda, Leedu majandus- ja innovatsiooni aseminister

Leedu suurim majandussektor on töötlev tööstus, mille osakaal Leedu sisemajanduse kogutoodangus oli 2018. aastal 20,9%. Tööstustoodang moodustab Leedu kaupade ja teenuste ekspordist üle 80%.

Tööstussektor aitab tagada Leedu ekspordi dünaamilist kasvu ja on Leedu majanduse väga tähtis osa.

Alates ülemaailmse finantskriisi lõpust on Leedu tööstustoodang kasvanud 62% võrra ja praeguseks ületab kriisieelset taset.

Riigi töötleva tööstuse tootlikkus kasvab, kuid palju aeglasemalt kui tööjõukulud. Viimase viie aasta jooksul on tööjõukulud tõusnud 40%, samas kui tootlikkuse kasv on olnud ainult 14%. Tulevikus võib sellest saada Leedu töötleva tööstuse konkurentsivõime jaoks suurim takistus.

Kiiresti kasvavad tööjõukulud, madal tootlikkus ja madaltehnoloogiliste ettevõtete domineerimine tööstuses võivad muuta Leedu tööstuse olukorra tulevikus raskemaks.

Keskmadal- ja madaltehnoloogiline tööstus annab umbes 75% Leedu kogutoodangust, müügist ja lisandväärtusest. 85% kõigist töötlevas tööstuses hõivatud töötajatest töötab keskmadal- ja madaltehnoloogilistes tootmisharudes. Keskkõrgtehnoloogia osakaal töötlevas tööstuses moodustas 22%.

Praeguseks on hakanud Leedus kasvama ka kõrgtehnoloogiline tööstussektor, kuid selle osakaal kogutoodangust on ainult 3,6%.

Minu arvates oli maailma esimene plokiahela projekt n-ö Balti kett. See oli 23. augustil 1989 toimunud rahumeelne poliitiline meeleavaldus, kus umbes kaks miljonit inimest ühendasid käed, et moodustada 675 kilomeetri pikkune inimahel, mis ühendas kõik kolm Balti riiki – Eesti, Läti ja Leedu.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077