Eesti Pandipakend võttis kasutusele päikesepargi, mille paneelide abil toodetud energia katab 75% käitluskeskuse suvisest elektrivajadusest.

- Eesti Pandipakendi päikeseelektrijaam
- Foto: Eesti Pandipakend
Tallinnas asuva käitluskeskuse katusele paigaldatud päikesepaneelide koguvõimsus on 177 kW ning esialgne investeering 135 000 eurot. Päikesepargi tasuvusajaks arvestab Eesti Pandipakend kuus aastat.
Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba sõnul oli esialgne eesmärk katta kogu käitluskeskuse energiavajadus loodussõbralikest allikatest, kuid tehniliselt polnud see võimalik.
"Paigaldasime päiksepaneelid keskuse suurele katusele, kuid kogu energiavajaduse katmiseks jäi katus lihtsalt liiga väikseks. Seega peame kahjuks mõnel määral fossiilsel kütusel baseeruvat energiat jätkuvalt sisse ostma," ütles Kaupo Karba pressiteates.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Karba lisas, et tal on väga hea meel, et Eesti Pandipakend oli Eestis üks esimestest suurtest ettevõtetest, kes päikeseenergia kasutusele võttis. „Taaskasutusorganisatsioonina oleme alati seisnud rohelise eluviisi ja puhta keskkonna eest. Nüüd saame lõpuks öelda, et ka meie kasutatav energia on loodussõbralik ning kogu ümbertöötlemise protsess lisaks sellele veel ka efektiivsem. Lisaks on EPP jaoks suvi kõige kiirem periood ehk tarbime suvel oluliselt rohkem elektrienergiat kui talvel. Päikeseenergia sobib meile ideaalselt,“ ütles ta.
Eesti Pandipakend on 2005. aastal joogitootjate/maaletoojate ning kaupmeeste poolt pakendiseaduse alusel loodud taaskasutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga joogipakendite kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist. Eesti Pandipakendiga on liidetud 350 pakendiettevõtjat , 820 kaupmeestele kuuluvat tagastuskohta ning 420 HoReCa sektori korjekohta. EPP on oma tegutsemisaja jooksul kokku Eestist kokku kogunud ja taaskasutusse suunanud üle 3,8 miljardi pandipakendi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.