Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Pandipakend hakkas elektrit tootma
Tallinnas asuva käitluskeskuse katusele paigaldatud päikesepaneelide koguvõimsus on 177 kW ning esialgne investeering 135 000 eurot. Päikesepargi tasuvusajaks arvestab Eesti Pandipakend kuus aastat.
Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba sõnul oli esialgne eesmärk katta kogu käitluskeskuse energiavajadus loodussõbralikest allikatest, kuid tehniliselt polnud see võimalik.
"Paigaldasime päiksepaneelid keskuse suurele katusele, kuid kogu energiavajaduse katmiseks jäi katus lihtsalt liiga väikseks. Seega peame kahjuks mõnel määral fossiilsel kütusel baseeruvat energiat jätkuvalt sisse ostma," ütles Kaupo Karba pressiteates.
Karba lisas, et tal on väga hea meel, et Eesti Pandipakend oli Eestis üks esimestest suurtest ettevõtetest, kes päikeseenergia kasutusele võttis. „Taaskasutusorganisatsioonina oleme alati seisnud rohelise eluviisi ja puhta keskkonna eest. Nüüd saame lõpuks öelda, et ka meie kasutatav energia on loodussõbralik ning kogu ümbertöötlemise protsess lisaks sellele veel ka efektiivsem. Lisaks on EPP jaoks suvi kõige kiirem periood ehk tarbime suvel oluliselt rohkem elektrienergiat kui talvel. Päikeseenergia sobib meile ideaalselt,“ ütles ta.
Eesti Pandipakend on 2005. aastal joogitootjate/maaletoojate ning kaupmeeste poolt pakendiseaduse alusel loodud taaskasutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga joogipakendite kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist. Eesti Pandipakendiga on liidetud 350 pakendiettevõtjat , 820 kaupmeestele kuuluvat tagastuskohta ning 420 HoReCa sektori korjekohta. EPP on oma tegutsemisaja jooksul kokku Eestist kokku kogunud ja taaskasutusse suunanud üle 3,8 miljardi pandipakendi.
Seotud lood
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele