Alates 1. juunist avatakse toetusmeede, mille eesmärgiks on toetada töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtete digitaliseerituse ja automatiseerituse taseme kasvu.
Tööstussektori lisandväärtuse tõstmiseks on riik võtnud eesmärgiks toetada tööstusettevõtteid tootmise digitaliseerimisel. Alates 1. juunist avatakse toetusmeede, mille eesmärgiks on toetada töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtete digitaliseerituse ja automatiseerituse taseme kasvu ning seeläbi vähendada inimsekkumise vajadust, kirjutab kaubandus-tööstuskoda.
Meetme puhul tuleb silmas pidada järgmist:
*meetme eesmärk on toetada inimsekkumise vähendamisse tehtavaid investeeringuid nii, et lisandväärtus suureneks (10% kahe aasta jooksul);
Artikkel jätkub pärast reklaami
*investeeringute tulemusel muutub töökohtade sisu, seetõttu toetatakse ka töötajate ümberkoolitust;
*selleks, et võimalus oleks kättesaadav võimalikult paljudele ettevõtetele, ei ole toetusel alampiiri, ülempiiriks on 200 000 eurot. Toetuse määr sõltub riigiabi liigist kuid ei ületa 50 protsenti abikõlbulikest kuludest.
Lisaks eeltoodule peab ettevõttes olema EASi poolt aktsepteeritud meetodi põhjal tehtud digidiagnostika. Digidiagnostika aitab kaardistada võimalused, kuidas digitaliseerimise ja automatiseerimise kaudu viia enda ettevõtte tootmisprotsessid efektiivsemaks ning selle käigus selgitatakse välja plaanitavate investeeringute vajadus. Selle läbiviimiseks on juba möödunud aasta sügisest avatud toetusmeede, mille raames saavad ettevõtjad taotleda toetust. Toetuse suurus on olenevalt ettevõtte müügitulu suurusest 5000 kuni 15 000 eurot ning omaosalus minimaalselt 30 protsenti.
Loe lähemalt digimeetme kohta
SIIT.
Seotud lood
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.