Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läti nihkus pandipakendile lähemale
Memorandumi allkirjastamisega toetavad joogitööstuse esindajad pandipakendisüsteemi kasutuselevõttu Lätis nii rahaliselt kui ka tagades selle ülalpidamise põhiprintsiibid – tsentraliseeritud süsteem, mittetulunduspõhimõte (kasum investeeritakse pandipakendisüsteemi kestlikku arengusse) ning tiheda koostöö säilitamine joogitootjate ja jaemüüjate vahel.
Läti Toiduaineettevõtete Föderatsiooni nõukogu esinaine Ināra Šure rõhutas oma kõnes: „Seni on pandipakendi tagastamise süsteem ainuke meetod, millega on suudetud saavutada Euroopa Liidu seatud jäätmete kogumise ja taaskasutuselevõtu eesmärgid. Võrreldes alternatiivsete ettepanekutega on pandipakendisüsteemi eelis rahaline stiimul tarbijatele.“
Šure lisas, et vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamisega võtab joogitööstus ülesandeks hakata tegema koostööd jaemüüjate ja valdkonna otsuseid langetavate isikutega, et kehtestada kõige tõhusam ja sõltumatum joogipakendihoiuste süsteem.
Pandipakendisüsteem toimib juba edukalt Norras, Rootsis, Soomes, Taanis, Islandil, Hollandis ja Saksamaal (samuti paljudes USA osariikides ning suuremas osas Austraaliast ja Kanadast) ning ka Eestis ja Leedus, saavutades jäätmete kogumise ja taaskasutamise ettenähtud sihtmärgid.
Äripäev kirjutas jaanuaris, et Eesti keskkonnaministeerium plaanib koos Läti keskkonnaministeeriumiga esitada koostööprojekti taotluse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondile, et hakata uurima kahe riigi ühise pandisüsteemi loomise võimalusi. Ühine pandisüsteem on saanud varem ekspertidelt kriitikat.
Isamaa liikmest keskkonnaminister Siim Kiisler käis möödunud suvel välja idee teha Lätiga ühine pandisüsteem. Ennekõike oleks ühist süsteemi vaja seepärast, et Eesti alkoholiaktsiisi tõusu pärast tekkinud piirikaubanduse tõttu liigub Eestisse kümneid miljoneid Läti purke, mille käitlemise teeb Eesti praegu ära sisuliselt tasuta. Ehk teisisõnu – aktsiisiraha jääb Lätti, prügi ja rohkem tööd Eestile.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele