Autor: Keit Ausner • 23. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kasvu ja ettevõtte arenguga tuleb pidevalt tegelda, kuid igapäevaste tulekahjude kustutamine ei luba sageli suuremat pilti vaadata. Tootmiskorralduse diagnostika ekspert Jari Kukkonen ütleb, et abiks võib olla süsteemne ettevõtte diagnostika, mis näitab, millised on järgmised vajalikud sammud kasvu teekonnal.

„Muudatus algab õigete küsimuste küsimisest või nendele vastamisest. Mida varem suudetakse oma inimesed muudatustesse kaasata, seda lihtsamini muudatused kulgevad,“ ütleb Jari Kukkonen. Tema sõnul on liiga hilja inimesi kaasata siis, kui kõik lahendused on juba valmis töötatud. „Kõigepealt tuleb teadvustada ja kommunikeerida muudatuse vajadus ning kasutada ära võimalust kaasata töötajaid muudatustesse juba diagnostika faasis. Diagnostika läbiviimisesse tuleks aga kaasa need inimesed, kellest sõltub kasv. Enamasti tähendab see läbilõiget kogu organisatsiooni struktuurist ning kvaliteetne tulemus sünnib meeskonna tööna,“ lisab ta.

Kuidas alustada?

„Aia ehitaja ei hakka ka tööle enne, kui ta on veendunud, et kõik vajalikud tööriistad on olemas,“ ütleb Kukkonen naljatades. „Esimese sammuna tuleb koos ettevõte võtmeisikutega kaardistada, milliseid diagnostika tööriistu nad oma valdkonnas täna kasutavad. Sellise kaardistuse käigus selguvad lüngad ehk puudujäägid tööriistakastis. Seejärel on võimalik hankida vajalikud tööriistad, mis enamasti tähendab mõõtmisi, mõõdikute seadmisi ning küsimustike ja parimate praktikate kogumist, millega oma tegevust võrrelda. Seejärel tuleb määratleda diagnostika fookus ning panna koos meeskonnaga paika diagnostika ajakava ja eesmärgid.“

Tulekul

Koolitus "Tootmisettevõtte diagnostika"

Aeg: 15. mai

Koolitab Jari Kukkonen

Programmi ja registreerimise leiad SIIT.

Süsteemse ja metoodilise diagnostika käigus sünnib arenguteekonna kaart, mille abil piiratud ressursid parimal moel tulu toovalt õigetesse kohtadesse suunata. „Arenguteekonna kaardi loomisel tuleb lähtuda kriitilisest vajadusest ning suutlikkusest arendustegevusi ellu viia. Esmalt tasuks ellu viia mõjusad, kuid lihtsalt teostavad ideed ehk noppida madalal ripuvad viljad. Tuleks viia end kurssi pideva täiustamise tööriistadega ja juurutada vastavad rutiinid oma ettevõttes, et ideed ei jääks sahtlitesse või igapäevaste tulekahjude kustutamise varju pidama.“

Eesmärk ja teostus

„Parim idee on siiski teostatud idee,“ ütleb Jari Kukkonen. Diagnostika põhiline eesmärk luua pilt hetkeolukorrast ja määratleda seejuures prioriteetsed arendustegevused. „Prioriteetide seadmine on äärmiselt oluline, sest igal juhul jääb ajast puudu – meil kõigil on vaid 24 tundi ööpäevas,“ lisab ta. Põhjalik diagnostika peaks lõppema konkreetsete kokkulepetega, kuidas arendustegevuste elluviimine tagatakse.

Diagnostika võib jagada kolme etappi: lähteandmete kogumine, andmete analüüs ja järelduste tegemine ning arenguteekonna kaardi loomine.

Andmete kogumisel on Jari Kukkoneni sõnul oluline veenduda andmete kvaliteedis ja terviklikkuses „Sageli mõõdetakse vaid seda, mida on lihtne mõõta, mistõttu võivad andmetes lüngad tekkida. Näiteks kliendirahulolu keskmisest ei pruugi lugeda välja strateegiliselt oluliste klientide rahulolu ja rahulolu just strateegiliselt oluliste aspektidega. Diagnostika käigus on vaja koguda infot ka potentsiaalsete klientide käitumise ja eelistuste kohta. Andmete kogumist hõlbustavad oluliselt valdkonna spetsiifilised valmis küsimustikud, jagan neid ka oma tootmise diagnostika koolitusel, need aitavad pöörata tähelepanu kriitilistele aspektidele nagu strateegiline juhtimine, tootearendus, tootmise efektiivsus, IT suutlikkus ja nii edasi,“ räägib Kukkonen.

Andmetest tekib informatsioon ainult siis, kui suudame anda andmetele tähenduse. „Kogutud andmete alusel on võimalik võrrelda oma senist tegevust valdkonna parima praktika ja konkurentidega ning seirata oma arengu kiirust ajas. Sageli selgub järelduste tegemise käigus, et mitmetes olulistes valdkondades oleks võimalik seada palju paremaid eesmärke, mis aitaksid ettevõtet tervikuna edasi. Näiteks müügi tõhususest rääkides ei ole asi pelgalt selles, et suudame teatud protsendi lepingutest tehinguteks pöörata, vaid vaadata tuleks ka seda, et võidetaks pakkumisi strateegiliselt oluliste klientide ja toodetega ning mis on lepingu maht ja kasumlikkus jne.“