Sõda Eesti lipu märgi pärast viis kohtusse

Kutsaril on hinge peal asjaolu, et sinimustvalge lipuga pakendis võib küll olla Eesti toidutööstuse toodang, kuid selle tooraine võib olla imporditud. Ta on veendunud, et tegelikult eksitab see tarbijat. "Eesti lipuvärvides märki kannavad ka tooted, millel on aga tegelikkuses Eestiga väike side: näiteks on lipumärk tootel, mis on pakendatud Nõos, kuid tegemist on Saksa päritolu lihaga või ka kannavad lipumärki tegelikkuses Läti küpsised," ütles Kutsar kohtule antud selgituses.

Märgatav osa tarbijatest nii arvabki, seda tunnistab ka toiduliit ise, mida Eesti lipu märgi kohta tellitud uuringu tulemustest nägi: "Ligi pooled (48%) vastajatest arvasid, et selline märgistus tähendab toote valmistamist Eesti ettevõttes. 30% arvas, et niimoodi märgistatud toode on valmistatud Eestis kohalikust toorainest."

Tarbijakaitseamet on leidnud, et Eesti lipu märgi kasutamisega pole nõudeid rikutud. "Eesti lipu märgi kasutamise üldpõhimõtted ei ole iseenesest tarbijakaitseliste normidega vastuolus. Vaatamata sellele võib teatud asjaoludel ja üksikjuhtumitel selle märgi kasutamine osutuda tarbijat eksitavaks – lipumärgi eksitavuse saab otsustada üksnes kaasuspõhiselt, arvestades konkreetset toodet ja selle märgistust tervikuna," on amet öelnud. Aprilli algul tegi amet toiduliidule ettepaneku vaadata üle Eesti lipu märgi statuut ning välja töötada märgi kasutamise soovituslikud juhised.

Potisepa advokaatide hinnangul on Kutsar eksinud kahes asjas: esiteks nõudes toidu tähistuselt midagi, mida seal olema ei pea, ja teiseks Potisepa isiklikus ründamises. "Toiduliidu mainet kahjustavate põhjendamatute artiklite avaldamine on õigusvastane, kuid hageja kui füüsilise isiku isiklik laimamine lipumärgi kampaania kontekstis on täiesti põhjendamatu," seisab hagiavalduses.

Veel lisatakse, et kui lipumärki on kasutatud vastuolus kampaania reeglitega, vastutavad selle eest reegleid rikkunud ettevõtted, mitte aga toiduliit, veel vähem toiduliidu juhatuse liige isiklikult.

Süüdistava osapoole sõnul on nii sõnad "petis", "petmine" ja "ajupesu" faktiväited, mida Kutsaril tuleks ka kohtus tõendada. Kaitse poolelt jäädakse selle juurde, et tegemist on esiteks hinnangutega, mitte faktiväidetega, teiseks on väited ka põhjendatud, sest välismaalt ostetud toorainest tehtud toodete kohta ei tohiks kuidagi öelda "üdini Eesti toode".

Saaga saab jätku 2. mail, kui Valga kohtumajas toimub avalik kohtuistung.