Autor: Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor • 26. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Oleme tegelikult tavaliste probleemidega tavaline tööstusettevõte: palgakulud on kõrged, Eesti ei ole enam ammu odav allhankemaa, me sõltume tugevalt ekspordist ja pidime mõtlema välja lahenduse, kuidas kasvada ja luua kõrge väärtusega tooteid nii, et samal ajal ei suureneks palgakulu osakaal,” ütleb trükikoja tegevjuht Rait Rebane, kes võttis perefirma juhtimise ohjad oma isalt, Rein Rebaselt üle mõned aastad tagasi.

Koheselt seisis ta silmitsi küsimusega, kuidas astuda vastu kiirelt muutuvale maailmale. “Meie vastus on: see on võimalik ainult tehnoloogia abil, aga seda mitte lihtsalt seadmete kokkuostmise, vaid nende integreerimisega läbi tarkvara.”

K-Print on aastate jooksul väga palju investeerinud – nii tehnoloogiasse kui ka IT-sse. Nende Tallinnas Värvi tänaval asuvas trükikojas asub kohaliku turu kalleim ja võimekaim digitrükimasin, millega saabus Eestise 2,5 aastat tagasi täiesti uus digitrükitehnoloogia. See masin vastab igati juhtkonna ootustele ning hakkas koheselt tublisti kasvatama ettevõtte efektiivsust, näiteks mullu kerkis nende käive seniselt “laelt” – 4,3 miljonilt – 6,3 miljoni euroni ja nüüd püütakse ületada juba seitsme miljoni piiri.

Mis on mis

K-Print OÜ

Toodab trükiseid, tegeleb surutrükiga, stantsimise, klamberköitega, liimköitega.

Asutatud 1992

Omanikud 95,19% Rein Rebane, 4,81% Urmas Keller.

Tegevjuht Rait Rebane

Käive 2017. aastal 5,2 mln eurot, tõusis aastaga 18%.

Eksport 2017. aastal 73% käibest, peamised turud Rootsi ja Soome.

Ärikasum 2017. aastal 342 497 eurot, tõusis aastaga 29%.

Töötajaid 50

Tootmiskulud minutipealt teada

“Mis meid konkurentidest eristab, on aga meie eritarkvara. Oleme erinevad tootmisseadmed ühendatud ühte programmi ja meie masinad suhtlevad omavahel reaalajas. Kõik tööprotsessid on tihedalt seotud, programm suudab luua ise graafiku, kuidas toodang masinate vahel liigub ja samas liigub kogu teave automaatselt müügiosakonna ja tootmise vahel. Kui töö läheb majast välja, teame minutipealt, mis olid tellimuse tootmiskulud, meil on ülevaade, kui palju konkreetseks tööks aega kulus ning saame selle põhjal pidevalt oma tootmistegevust ja müüki analüüsida ja planeerida,” kirjeldab Rebane.

Ta lisab, et kui tegemist nii hinnatundliku valdkonnaga nagu trükitööstus, tuleb suuta kulusid parimal moel kontrolli all hoida. Ja siin on edu võtmeks avatus ja inimeste informeeritus kõigest, mis trükikojas toimub. Näis, et ollakse õigel teel, sest K-Prindi käive töötaja kohta on konkurentidega võrreldes Eesti kõrgeim ning vähe sellest – Rebase sõnul on arenguruumi veel palju ning hetkel ei kasutata pooltki seda ressurssi ära, mida tulevikus on plaanis kasutada.

Ettevõtte automatiseerimine on käinud koostöös Kalle Rajandiga, kelle ettevõte Rajand OÜ pakub trükiettevõtetele lahendusi töövoo automatiseerimiseks. Rajand aitab K-Prindil arendada seda osa, mis automatiseerib trükidokumentide kontrolli ja suhtlust klientidega, et vähendada inimestevahelisi kommunikatsioonipunkte.

Klient ootab probleemide lahendamist

“Sisend, mille kliendilt saame, ei ole sageli 100% ideaalne. Klient ei ole sellest enamasti teadlik ega väga õnnelik selle üle, kui ütleme, et oleks vaja parema resolutsiooniga pilte või et mõni fail on katki. See tekitab tootmises suure ajalise viite ning oleme avastanud, et sageli on meil endal lihtsam need vead ära parandada,” räägib Rebane, lisades, et samas on tegu ressursimahuka tööga ning seetõttu otsustati see töö tarkvarale anda. “Oleme teel sinna, et tarkvara suhtleks ise kliendiga. Meie töötajad saaksid teha muid töid ning see vähendaks nii-öelda majasiseseid pidureid.”

Kalle Rajandi sõnul peab tarkvara kuulama inimese sõna. “Kui fail on vigane või ei vasta standarditele, siis see ei tähenda, et tähtaeg seisma võib jääda. Kui dokumentides esinebki trükitehnilisi vigu, mida pole võimalik klienti kaasamata automaatselt parandada, suudab automaatne kontroll siiski probleemse objekti tuvastada ning klienti sellest teavitada. Automaatika aitab seda lihtsas maakeeles selgitada ning inimene saab operatiivselt otsustada, mida trükikoda edasi peab tegema.” Inimestel pole vaja kulutada aega selleks, et selgitada, kus probleemne koht dokumendis täpselt asub ja mis võimalused probleemi lahendamiseks on. Ajakriitilisus on trükitööstuses väga tähtis, sest tootmine peab olema võimaikult pikalt ette planeeritud ja seisakud minimeeritud. Ja isegi, kui kliendi sisend on mitte-ideaalne, on see trükikoja probleem, sest klient ootab probleemi lahendust, mitte nende juurde tekitamist.

Ei tähenda inimestest loobumist

K-Prindi jaoks algas seadmete automatiseerimine aastal 2014, kui mõisteti, et käive küll kasvab, kuid takistuseks on info liikuvus ning kulude kasv. Ehk kui käive tõusis 10%, kerkisid probleemid samasuguses suurusjärgus. Lahendusena nähti töö lihtsustamist tarkvara abil. Automatiseerimine tundus oluline ka seepärast, et inimesi saaks suunata tegema kõrgema lisandväärtusega tegevusi. Aga selle, mida saab standardiseerida, võiks teha programmid.

Rajandi sõnul mõtles trükikoda automatsiseerimisele ka juba mõned aastad varem, aga siis puudus ettevõttel selge visioon. “Baltimaades näen seda palju, et ettevõtetel puudub visioon, sest nad ei tea, kuidas saab asju teha teisiti, paremini ja kiiremini. Lihtne on osta uusi ja võimsamaid masinaid, kuid vaja on ka tarkvara, mis pusle kokku paneks ning seadmetest maksimaalse efektiivsuse välja võtaks.”

Ta lisab, et üheks takistuseks võib olla see, et juht jääb mõtlema, et tema ideed tööd lihtsustada ei tundu olevat reaalsed. Iga uus asi on hirmutav, aga kui järele mõelda, siis on inimesed viimase 100 aastaga nii palju korda saatnud, et motivatsiooni võiks olla julgelt rohkem. Vahel jääb takistuseks pisike asi, aga piisab, kui keegi väljastpoolt annab pisikese tõuke.

Rebane nendib, et tema jaoks oli murrang Kesk-Euroopa trükikodade külastamine, kui ta nägi, kuidas ollakse võimelised tegema ühe töötaja kohta käivet 150 000 eurot aastas, aga K-Prindil oli see number tollal 69 000.

“Tekkis küsimus, miks meie nii ei saa? Mõistsime, et asi on tarkvara puudumises, aga ega me ise ka täpselt aru saanud, mida vaja on. Sain isalt julgustust muudatuste tegemiseks ning kuigi osad töötajad olid alguses skeptilised, on praeguseks kõik mõistnud IT vajalikkust.

Eks inimesed tundsid end ohus olevat, aga tõde on see, et kõike pole võimalik 100% arvutite abil lahendada, vaid alati on vaja ka inimlikku otsustusvõimet. Ja meie käive töötaja kohta on tõusnud juba üle 100 000 euro aastas.”

K-Prindis töötab praegu 53 inimest. Ettevõte pakub tootmisteenust Eesti kõrval ka Põhjamaadesse, kuhu on muide keskmiseks tarneajaks alates tellimuse esitamisest seitse päeva.

Ekspordiga alustati aastal 2011 ja nüüdseks on see kasvanud pooleni kogukäibest. “Rootsis oleme sama suur kaubamärk kui Eestis. Oleme valinud tee, et räägime näiteks Soomes ja Rootsis kohalikke keeli ja positsioneerime end nende riikide trükikodadega võrdväärsena. Palju on nähtud vaeva, et saada lahti odava tööjõu mainest, kuid praegu võib öelda, et see on õnnestunud – meie klientidele ei ole kõige tähtsam hind, vaid sellest enam hinnatakse mugavust ja kvaliteeti. Ja seda aitab meil saavutada automatiseerimine,” räägib Rebane.

Lõputu peenlihvimine

Automatiseerimine algab andmete kogumisest. Üks asi on andmeid koguda ja neid igapäevatöös kasutada, teine asi on big data kasutamine ettevõtte juhtimisotsustes.

Kui valim on piisav, saab sealt hakata trende jälgima, näiteks praegu kaardistatakse inimeste käitumispsühholoogiat. Üks asi on see, mida arvame, et inimesed tahavad, ent teine on see, mida andmed ütlevad. Näiteks kui 99% inimestest vastab mingile küsimusele jah, siis võiks selle küsimuse küsimise vahele jätta ja kohe järgmise kallale asuda.

K-Prindi tegevjuht Rait Rebane nendib, et lõpuni ei jõuta automatiseerimise ja digitaliseerimisega iialgi, vaid vastupidi: “Iga päev saame aru, et meil on veel pikem maa minna, kui alguses arvasime. Aga me näeme pikaajalist pilti, mida saame veel paremini teha ja see on oluline. Tehisintellekti tuleb meie ellu aina rohkem ja ka meie liigume sinna. Teades, kui vähe on teised meie valdkonna ettevõtted investeerinud ja automatiseerimisega kaasa läinud, on meil suur eelis.”

Trükikoja süda on trükimasin

Mida kallimad on seadmed, seda täpsemalt tuleb Rebase sõnul nende tegevust mõõta. “Trükikoja süda on trükimasinad ning meie mõõdame nende tegevust sekundi täpsusega. Kuna meie ettevõtte sooviks on alati klientidele vastu tulla ja kõik tellimused ära trükkida, muutuvad olukorrad ja plaanid mitte ainult päevast päeva, vaid ka tundidega. Millist inimressurssi on nende plaanide muutmiseks vaja? Kuidas saaks tarkvara meid paremini aidata?”

Kui töötaja peab iga päev tegema ühte protsessi kaks korda, oleks tema sõnul juba mõistlik kaasata automaatika. Samuti räägivad inimeste kahjuks ka eksimusfaktor ja haigeks jäämise võimalus.

“Üks viga, mida paljud – ja ka meie – alguses tegime, et püüdsime tarkvarale testimiseks anda lahendada kõige keerulisema ülesande, mille suutsime välja mõelda. Aga tegelikult on nii keerukaid asju vaja võib-olla korra aastas. Pigem tuleb programmile ette sööta keskmine ülesanne, mis toob leiva lauale. Ei ole mõtet alustada keerulistest probleemidest, vaid tuleb alustada väikeste kiirete mikrosammudega.”