Nigul: ilma tselluloositehaseta me heaoluühiskonda ei ehita

Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimees Jaak Nigul  Foto: Andras Kralla

Puidutööstuses tuleb investeeringute poolest tegus aasta, kuid sektorist ei ole kuhugi kadunud kibedus tselluloositehase luhta läinud plaani pärast.

Tarmeko investeerib tänavu kolmekümne miljoni euro ringis. Üks on Lemeksiga kahasse ehitatav vineeritehas Jõgeva lähedal Viruveres, teine on Tarmeko uus tehas Tartu külje all Lohkvas, rääkis Tarmeko üks omanikest ja Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimees Jaak Nigul.

Kogu sektorisse investeeriti aastatel 2013-2017 1,6 miljardit eurot. See on peaaegu sektori aastane ekspordikäive: viimasel kahel aastal on puidu- ja metsasektor eksportinud pealt kahe miljardi euro eest kaupu aastas. Valdkonna import oli 2018. aastal 760 miljonit eurot ja eksport 2,4 miljardit eurot.

“Ühtpidi tahaks nagu kasvada, teisipidi jälle saavutada kvalitatiivselt mingit uut taset, nii tehnoloogilises kui ka mingi toodangu segmendis, kõike peab tegema, kui tahad ellu jääda. Tarmeko on selline keskmise suurusega ettevõte, väike ei ole, kaugelt mitte liiga suur, ja sellises keskmises segmendis on küllaltki raske edasi minna. Turuvõitlus on loomulik nähtus ja käib asjaga kaasas,” rääkis Nigul.

Lohkvasse tuleb Tarmekol spooni painutamise tehas, millest Nigula sõnul väga keerukamaks enam kuhugi minna ei ole, kuid keerukusel on oma hind. "Jutt, et mööblitööstusega on võimalik rikkaks saada, on legend. Kui mööblitööstuses teha midagi vähegi keerukamat, siis selle automatiseerimine on väga raske. Mis tähendab, et tööviljakus jääb ikkagi madalaks, pane püsti mitu ja millist töötluskeskust tahad," ütles Nigul.

Vineeritööstuse automatiseerimise võimalused, sellega kaasnev tööviljakus, kasumi teenimise võimalused on juba aste kõrgem, aga puidukeemiatööstus on selle kõrval täiesti kosmos, rääkis ta.

Möödunud aastal kalevi alla pandud plaan Eestisse tselluloositehas rajada põhjustab ilmselt rohkemate kui ainult plaani algatajate seas endiselt kibedust. Kui avalikkus ootab, et puidutööstus saab lõputult eksporti panustada puitmajade või mööbli või muu pikaealise kaubaga, siis Niguli sõnul on see petlik lootus.

"Kui puidust jämedam palk on kätte saadud, siis kolmandik sellest, halvemal juhul pool, on paberipuit või küttepuu. Kui tselluloositehast ei ole, siis ei jäägi muud üle, kui see Põhjamaade paberitööstusele müüa või graanuliteks teha," ütles ta.

Lisaks tselluloositööstuse pakutavale kasumimarginaalile toetab selle arendamist see, et tootmiseks vajalik tehnoloogia on juba olemas. Graanul Invest töötab koostöös Tartu ülikooli inimestega välja katsetehaseid puidukeemia tootmiseks, kuid Nigul märkis, et tegemist ongi katsetehasega. "Au ja kiitus, väga hea, kui keegi proovib, aga tegelikult sellist tehast ei ole kuskil maailmas veel olemas," lisas ta.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24harro@toostusuudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077rain.jyristo@aripaev.ee