Eesti metsa- ja puidutööstuse ettevõtted muutuvad läbi investeeringute aina kõrgtehnoloogilisemaks. Statistikaameti andmetel investeeriti aastatel 2013-2017 sektori ettevõtetesse kokku 1,57 miljardit eurot.

- Henrik Välja
- Foto: Raul_Mee
Investeeringute kasv on taganud ka stabiilse lisandväärtuse kasvu sektoris. Majandusteadlase Urmas Varblase sõnul tuleks puidusektori järgmiseks arenguhüppeks suunata rohkem raha arendustöödele, teatas Eesti Metsa- ja Puitutööstuse Liit.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul viitavad investeeringud sektori kiirele arenemisele. “Meil on olemas teadmised ja tehnoloogia, et oma puitu kohapeal väärindada ja seda me ka teeme. Eesti puidule luuakse täna väärtust mitmel astmel ning olulisel kohal on lõpptoodete tootmine. Suuremahulised investeeringud sektorisse tagavad selle trendi jätkuva kasvu” sõnas Välja.
Tartu Ülikooli majandusteadlane Urmas Varblane leiab, et piiratud ressursside tingimustes hakatakse enam otsima võimalusi puidu paremaks väärindamiseks. “See nõuab järjest suuremaid investeeringuid nii seadmetesse kui ka inimvarasse. Puidu väärtusahelas tegutsevad ettevõtted on tublisti investeerinud masinatesse ja seadmetesse ning suutnud tööjõukulude kasvuga hakkama saada. Edaspidi oleks väga tähtis, et meie puidu valdkonna ettevõtted suurendaksid oluliselt ka arendustöödele tehtavaid kulutusi,” märkis Varblane
Artikkel jätkub pärast reklaami
Välja nõustub Varblasega puidusektori tuleviku vajaduste osas. “Kui seni on suur osa investeeringutest läinud tipptehnoloogiaga tootmisseadmete soetamiseks, siis suund on investeeringute suurendamisele ka teadus- ja arendustegevusteks. Sedasi liigub sektori fookus pelgalt efektiivsest tootmisest tootearendusele ja kes puidu väärindamisega tegelevate teadlaste ning spetsialistide vajadus ning olulisus kasvab. Nende abiga võib Eesti lisaks e-tiigrile olla tuntud ka kui biomajanduse tiiger,” visioneeris Välja.
Välja sõnul tuleb paljudele tänagi üllatusena, et metsa- ja puidusektor on üks kõrgtehnoloogilisema sisseseadega tööstuseid Eestis. “On ütlemine, et tuleviku vabrikutes on vaid üks inimene ja üks koer. Inimene selleks, et koera toita ning koer selleks, et hoida inimene masinatest eemal. Puidusektoris on eesrindlikumates ettevõtetes see tulevik juba käes, küll mitte tingimata selle koeraga. Eestis on täna tootmisi, kus kogu tootmist juhib arvuti ja tehnoloogia abiga vaid üks kõrgharitud spetsialist,” näitlikustab Välja sektori kõrgtehnoloogilist taset.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.