Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas täna taotluste vastuvõtu Eesti – Norra koostööprogrammi „Green ICT“ väiketoetusskeemi, mille keskmes on tootearenduse, tööstuse digitaliseerimise ning tervisetehnoloogiate arendamine.

- EAS avas Eesti-Norra koostööprogrammi "Green ICT" väiketoetusskeemi taotluste vastuvõtu.
- Foto: Pixabay
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul on Eesti-Norra koostööprogrammi puhul oluline, et toetatakse Eesti ettevõtete uuenduslikke IKT projekte, mis edendavad rahvusvahelist konkurentsi- ja koostöövõimet, lisandväärtuse kasvu ning ressursisäästu. „Eelistatud on projektid, kus töötatakse välja ettevõtete ühislahendusi ning arendatakse kahe riigi ettevõtete vahelist partnerlust,“ lisas Tammist pressiteate vahendusel.
„Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetused keskenduvad koostööle keskkonnasõbralikuma ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel,“ rõhutas Norra suursaadik Cecilie Willoch. „Green ICT“ programm Eestis on meie toetusprogrammide hulgas suurim ja Norral on sellele programmile kõrged ootused nii innovatiivsuse kui ka Eesti ja Norra ettevõtete koostöö osas,“ lisas suursaadik.
EASi juhatuse liige Sigrid Harjo selgitas, et „Green ICT“ programmis toetatakse kolme valdkonna arendusprojekte, nendeks on tööstusinnovatsioon, IKT lahendused sidusvaldkondades nagu näiteks transport ja energiamajandus ning kolmandaks tervisetehnoloogiate arendus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Rõhk on uute toodete ja teenuste arendamisel ning tööstusettevõtjate tootmisprotsesside digitaliseerimisel. Koostööprogrammi käigus aitame ettevõtet uute partnerite otsingul läbi kontaktiotsingu ja vastavate ürituste, nõustame toetuse taotlemisel ja toetame projekti elluviimisel,“ ütles Harjo.
Taotluste vastuvõtmine algas EASi e-teeninduses 13. märtsil ning kestab kaks kuud kuni 13. maini. Toetust saavad taotleda Eestis registreeritud ettevõtted, partnerina on eelkõige oodatud Norra ettevõtted ja valdkondlikud võrgustikud (klastrid, ülikoolid, assotsiatsioonid jm).
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.