Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas täna taotluste vastuvõtu Eesti – Norra koostööprogrammi „Green ICT“ väiketoetusskeemi, mille keskmes on tootearenduse, tööstuse digitaliseerimise ning tervisetehnoloogiate arendamine.

- EAS avas Eesti-Norra koostööprogrammi "Green ICT" väiketoetusskeemi taotluste vastuvõtu.
- Foto: Pixabay
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul on Eesti-Norra koostööprogrammi puhul oluline, et toetatakse Eesti ettevõtete uuenduslikke IKT projekte, mis edendavad rahvusvahelist konkurentsi- ja koostöövõimet, lisandväärtuse kasvu ning ressursisäästu. „Eelistatud on projektid, kus töötatakse välja ettevõtete ühislahendusi ning arendatakse kahe riigi ettevõtete vahelist partnerlust,“ lisas Tammist pressiteate vahendusel.
„Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetused keskenduvad koostööle keskkonnasõbralikuma ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel,“ rõhutas Norra suursaadik Cecilie Willoch. „Green ICT“ programm Eestis on meie toetusprogrammide hulgas suurim ja Norral on sellele programmile kõrged ootused nii innovatiivsuse kui ka Eesti ja Norra ettevõtete koostöö osas,“ lisas suursaadik.
EASi juhatuse liige Sigrid Harjo selgitas, et „Green ICT“ programmis toetatakse kolme valdkonna arendusprojekte, nendeks on tööstusinnovatsioon, IKT lahendused sidusvaldkondades nagu näiteks transport ja energiamajandus ning kolmandaks tervisetehnoloogiate arendus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Rõhk on uute toodete ja teenuste arendamisel ning tööstusettevõtjate tootmisprotsesside digitaliseerimisel. Koostööprogrammi käigus aitame ettevõtet uute partnerite otsingul läbi kontaktiotsingu ja vastavate ürituste, nõustame toetuse taotlemisel ja toetame projekti elluviimisel,“ ütles Harjo.
Taotluste vastuvõtmine algas EASi e-teeninduses 13. märtsil ning kestab kaks kuud kuni 13. maini. Toetust saavad taotleda Eestis registreeritud ettevõtted, partnerina on eelkõige oodatud Norra ettevõtted ja valdkondlikud võrgustikud (klastrid, ülikoolid, assotsiatsioonid jm).
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.