Autor: Harro Puusild • 31. jaanuar 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

AGA laiendas Eestis kahe miljoni euroga tootmist

Eesti AGA tegevjuht Andrus Laur ja Põhja-Euroopa regiooni äriteenuste keskuste juht Pauli Toiviainen Maardus tehases.
Foto: Eesti AGA
Tööstuslike gaasidega tegelev Eesti AGA laiendas mullu sügisel kahe miljoni euro eest tootmist ja tõi kraanivee karboniseerimise balloonide tootmise Saksamaalt Eestisse.

Tegelikult pole balloonide täitejaam Eestis midagi uut, sest selline jaam on meil tegutsenud juba 1995. aastast. Kui varem täideti tööstuslikke gaasiballoone, siis nüüd toodi Saksamaalt Eestisse ka kraanivee karboniseerimiseks mõeldud balloonide täitmine.

“Põhjamaades on koduse kraanivee tarbimine väga populaarne – inimesed kasutavad võimalikult palju kraanivett ja kes tahab, laseb sinna mulli ka sisse. Vaikselt kogub see trend hoogu ka Eestis. Muidu oli tehas Saksamaal, aga siis tuligi otsus tuua tehas tarbijatele lähemale, sest Rootsi, Norra ja Soome on väga suured tarbijad,” põhjendab AGA Baltikumi jae- ja erakliendivaldkonna juht Andrus Laur, miks otsustas ettevõte kahe miljoniga Eesti tehast laiendada.

20 töötajaga uus tehas käivitati mullu augustis ja see võimaldab tunnis toota kuni 1000 ballooni.

Intervjuus Tööstusuudistele räägivad Andrus Laur ja ettevõtte Põhja-Euroopa regiooni äriteenuste keskuste juht Pauli Toiviainen turuolukorrast, tööjõust, palgast ja investeeringust lähemalt.

Millesse ettevõte täpsemalt investeeris?

Andrus Laur (AL): Tegelikult on meil balloonide täitejaam olnud juba aastast 1995, aga vahepeal oli teema tööstuslikud gaasid. Põhjamaades on koduse kraanivee tarbimine väga populaarne – inimesed kasutavad võimalikult palju kraanivett ja kes tahab, laseb sinna mulli ka sisse. Vaikselt kogub see trend hoogu ka Eestis, Läti ja Leedu on sammukese maas.

Muidu oli kõik Saksamaal, aga siis tuligi otsus tuua tehas tarbijatele lähemale, sest Rootsi, Norra ja Soome on väga suured tarbijad. Sealt edasi tuligi otsus investeerida Eestisse kaks miljonit ja nüüd augustis läks tehas käima. Võib öelda, et tegemist on kõrgtehnoloogilise täisautomaatse jaamaga, mis võimaldab toota tunnis üle tuhande ballooni. Balloonide arvu arvestades võib öelda, et tegemist on maailma suurima sellise tehasega. Tehases on ka inimtööjõudu – 20 inimest on tööle võetud.

Kui suur selliste balloonid turumaht praegu on?

AL: Kolm miljonit ballooni aastas. Kaks suurt veoautot läheb praegu nädalas välja. Eesti ei ole küll nii suur turg, aga me ikka propageerime seda, et inimesed võiksid rohkem ise oma vett karboniseerida. Või kes tahab, siis ka näiteks limonaadi teha.

Keskkonna seisukohast on see väga suur muutus, sest praegu kulub joogitööstuses ühe liitri vee tootmiseks kümneid liitreid. Lisaks veel plastpudelite teema – seda kõike pole vaja.

Selleks, et kodust kraanivett karboniseerida, on vaja ka spetsiaalset masinat, mis seda ballooni kasutab. Palju neid masinaid Eesti kodudes on?

AL: Neid on üsna palju ja neid ka ostetakse kümnete tuhandete eest aastas. Näeme, et tarbimine kasvab iga aastaga ja kui masinaid ostetakse, siis ostetakse ka gaasiballoone aina rohkem.

Teil on kindlasti pikemaid prognoose. Praegu tõite tootmise Eestisse, tegite investeeringu. Milline Eesti kui turu arengu prognoos teil on? Mis näiteks viie aasta jooksul juhtub?

AL: Nagu ma ütlesin, siis Eestis on see tarbimine tegelikult veel lapsekingades. Tundub, et Põhjamaades on veetarbimise kultuur rohkem arenenud, inimesed ei tassi plastikpudelitega vett koju, vaid teevad selle vee ise või joovad lihtsalt kraanivett.

Me oleme prognoose võrrelnud Põhjamaadega ja ma arvan, et Eesti tarbimine võiks kasvada kümme korda. Vaadates seda, kui palju tarbivad Põhjamaad, siis tegelikult tarbimine seal veel kasvab ja teadlikkus tõuseb, aga hulk maad on veel minna.

Samas mõni inimene ütleb ikka, et kraanivesi üldse ei maitse ja paljud kardavad ikka seda vana klooritatud maitset, kuid tegelikult on vee kvaliteet Eestis tublisti muutunud.

Pauli Toiviainen (PT): Eesti turg on väike osa selle tehase mahust. Kõige suurem osa läheb Rootsi ja teistesse Põhjala riikidesse.

Mitu ballooni praegu täpselt Eestisse jääb?

AL: Praegu jääb üle 10 000 ballooni Eestisse, Läti ja Leedu on hetkel null, kuid 2019. aastal alustame ka seal.

Kui rääkida veel tehase laiendamisest, siis mis see numbrites teeb? Mitu ruutmeetrit ja investeeringud seadmetesse?

PT: Kõik seadmed on uued ja senisele pinnale lisandus pool juurde. Meil on täisautomaatne tootmisliin, mis sarnaneb joogitööstuse seadmetega. Kõik liigub mööda liine, täitmine on automaatne. Pinda laiendasime ligikaudu 700 ruutmeetri võrra.

Teil on Eestis Ülemiste linnakus ka äriteenuste keskus. Miks te just Eesti valisite?

PT: See plaan sai alguses 2006. aastal. Mul oli endal võimalus seitse aastat Eestis elada – aastatel 1996–2002. Siis arutati, et milline oleks hea koht, kuhu selline teenusekeskus asutada. Ja siis otsustatigi, et Tallinn on see hea koht, kus selliseid tegevusi hoida.

AL: Tegelikult mõtlesime alguses ka Riiat, aga lõpuks osutus valituks siiski Eesti ja Tallinn. Tahame luua ka uusi töökohti ning mitte ainult klienditeenindusse, vaid palgata ka spetsialiste ja tootmistöölisi.

PT: Paari aasta pärast peaks meid olema 200 ringis. Selle teenusekeskuse äriidee ongi selline, et kõikidele Põhjamaadele jääb n-ö oma osakond või turg. See keskus teenindabki kaheksat riiki.

AL: Eks muidugi Tallinnas alustati ka seetõtu, et siin on tööjõud odavam. Tänapäeval näeme juba, et riigid on erinevad ja sedasama tööd tehakse igal pool natuke eri moodi. Kogume kõik need teadmised kokku ja saamegi nii efektiivsust tõsta.

PT: Huvitav on veel see, et varem oleme ettevõtte sees kasutanud eri keeli, aga nüüd läheme natuke sinna suunda, et rohkem kasutame inglise keelt. Meie enda töökeel firma sees hakkab olema aina rohkem inglise keel. Kliente teenindatakse ikka nende oma keeles, aga paljudele sobib ka inglise keeles suhtlemine.

Praegu on suur mure sellega, et taani ja norra keele oskusega inimesi ei leia tööle. Ja ka teiste keelte kõnelejatega on veidi keeruline, aga see on vist igal pool nii. Samas saab kasutada eestlasi, kes on läinud kunagi välismaale elama ja siis tulevad ühel hetkel tagasi. Nii nad saavad oma välismaal omandatud keeleoskust kasutada. Arvan, et umbes pooled, keda värbame, tulevad väljastpoolt Eestit.

Kuidas te näiteks taanlast Eestisse tööle meelitate?

PT: Noortele inimestele meeldib kolida siia ja sinna ning Tallinn on päris huvitav ja ahvatlev linn. AGA on Skandinaavias väga tuntud firma, inimesed tunnevad, et meie juurde on turvaline tööle tulla. Arvan, et palk pole kõige tähtsam küsimus.

Palga tõttu meilt inimesed ära ei lähe, igal aastal tõstame palka umbes 5%. Kui keegi läheb, siis ikka seetõttu, et leiti kuskilt parem töökoht.

Meile tulevad paljud Skandinaaviast, samas on meil ka inimesi Gruusiast ja Ukrainast, isegi Filipiinidelt tuli üks töötaja. Nad oskavad rootsi keelt. Ungarist tuli tööle üks mees, kes on alati tundnud huvi Norra ja Eesti vastu. Ta räägib norra keelt ja tahtis tulla Eestisse. See on nagu lotovõit, kui leiad laiast maailmas just selle inimese, kes oskab täpselt õiget keelt ja tahab siia ka tööle tulla. Meil on praegu seitseteist eri rahvust tööl.

Ma ise olen elanud Eestis mitmeid aastaid ja mulle meeldib väga. Tallinn on superhea linn – kõik on lähedal, kõik töötab, ilus.

AL: Üldiselt seda probleemi pole, et kui inimene tuleb meile tööle näiteks Norrast, siis on ka tema palgaootus teistsugune ehk kõrgem. Meil on väga palju noori inimesi, kes on keeleoskajad ja tahavad maailma näha. Tulevadki siia tööle ja saavad kenast siinse palga eest ka ära elatud. Ja väga oluline on see, et tööülesanded ei ole meil siin sellised, et teed viis aastat järjest sama asja. On ülesandeid, mis vajavad midagi muud, kui ainult haigutades nupu vajutamine. Kui inimene tahab midagi muud teha, siis on võimalik ettevõtte sees ka ametit vahetada.

PT: Meil on selline arenguplaan, et rakendame tööle ka umbes 20 robotit. Need robotid hakkavad tegema standardprotsesse. Aga samas me ei näe seejuures, et inimeste arv väheneks, me suuname inimesed töötama teiste ülesannetega. Robotitele on vaja ka inimesi, kes neid aitaks.

Millal need robotid tööle võetakse?

PT: Plaanis on selle aasta jooksul. Ühe roboti ehitamine maksab umbes 20 000 eurot.

Kas neid roboteid on võimalik tootmises kasutada?

AL: Ikka, saame sellist tuima tööd robotite abil vähendada.

Rääkige sellest teeninduskeskusest veel lähemalt. Mis seal täpselt on?

PT: Seal on raporteerimine, ärianalüüs, sisseostud, klienditeenindus, müügitugi jne – see kõik on nüüd Tallinnas.

Kõikvõimalikud tööd-teenused nende äriteenuste osas on koondatud Tallinna äriteenuste keskusesse. Kui on võimalik teha Tallinnas, siis teeme siin. Meil on kaheksa turgu, neid kõiki teenindatakse suures mahus Tallinnast. Islandit teenindame siit vähem ja rohkem seal kohapeal. Põhjamaade peakontor on küll Stockholmis, aga usun, et varsti oleme neist suuremad. Meie plaan on luua umbes 20 positsiooni aastas ehk kahe aastaga peaks tulema nii 40 töökohta Eestisse – seejärel oleme Stockholmist suuremad.

AL: Ja kui spetsialiste on raske tööle leida, siis tehasesse töötajate leidmine nii raske ei olnud. Tehases on kokku 30 inimest, kontoris praegu umes 30. Kõik kokku peaks tulema 220.

Kui te pidevalt laienete, siis kuidas seejuures efektiivsust mõõdate?

PT: Üks KPI on kulu inimese kohta. Ja see kulu ei seisne ainult selles, kui palju miski maksma läheb, vaid meil on selline eesmärk, et aasta jooksul peaks tootlikkus 5% paremaks minema. Teine asi on see, et mis on töö kvaliteet, mida pakume. Seda küsime klientidelt.

AL: Klienditeeninduse osas teeme kaks korda aastas klientide rahulolu-uuringu. Viimasel aastal on see osa paranenud. Vahetult pärast klientidega suhtlemist küsime siis seda, et kuidas nad teenindusega rahule jäid.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077