Analüüs: Eesti puidutööstuse järgmine arenguhüpe sünnib laboris, mitte saeveskis

Eesti puidutööstust survestavad korraga nii kliimapoliitika, raiemahte puudutav ebakindlus kui ka aeglane investeerimiskeskkond. TalTechi puidutehnoloogia professori Jaan Kersi hinnangul ei määra sektori tulevikku pelgalt metsavaru, vaid see, kui targalt suudetakse puitu väärindada.

Ekspertide sõnul saaks Eesti enda metsa- ja puidusektori oskuseid ning tooteid edukalt välismaale eksportida ning end innovaatilise maailmakuulsa metsariigina tõestada, kuid selleks on peavad kõvasti tööd tegema nii sektor kui ka riik, tõdeti läinud reedel Paide Arvamusfestivalil.

Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis välja, et suure energiatarbega tööstuste Eestisse meelitamisel tuleb silmas pidada, et projektide lisandväärtus energiaühiku kohta ei oleks keskmisest madalam. Energiamahukate tööstuste rajamine oleks põhjendatud vaid siis, kui need avavad võimalusi suurema lisandväärtusega majandustegevuste käivitamiseks Eestis.

A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.