Kristjan Pruul • 10 jaanuar 2019
Jaga lugu:

Konkurentsiamet võtab kasutusele tõhusamad relvad

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots (vasakul) ja järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos.  Foto: Tiit Blaat

Ilma pika kriminaalmenetluseta trahvide määramine, Eestist väljas asuvate ettevõtete trahvimine, rohkem raha ja vahendeid ning rohkem võimalusi panna ettevõtjaid puhtsüdamlikke ülestunnistusi tegema: selliseid konkurentsiametit puudutavaid muudatusi peab Eesti kehtestama peatselt jõustuva direktiivi valguses.

Praeguse kriminaalmenetluse kõrval või asemel haldustrahvide määramine peaks muutma kiiremaks ka näiteks kartellisüüdistuste menetlust.

Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos ütles, et konkurentsiamet nõustub üldiselt direktiivi eesmärkidega. “Oleme tunnetanud, et trahvimine on Eestis oluliselt keerulisem kui haldustrahve kasutavates naaberriikides nagu Läti ja Leedu,” ütles ta. “Ehkki kriminaal­menetlusel on salajaste kartellide tuvastamisel omad eelised, siis eelkõige just väärteomenetlus on meie hinnangul keerukate majandusalaste rikkumiste karistamisel võrdlemisi ebatõhus.”

Pane tähele!

20. veebruaril toimub konverents “Konkurentsist ja õigusest. Ettevõtjale.”. Juttu on EL plaanidest konkurentsiametite tõhususe tõstmiseks, millega konkurentsiametite tegevusele antakse hoogu juurde. Uuri lähemalt SIIT.

Põldroos selgitas, et Eestis on trahvimiseks ajalooliselt olnud kasutusel erandlik kombinatsioon kriminaal- ja sellega paljuski samu põhimõtteid järgivast väärteomenetlusest. Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on kasutusel olnud haldustrahvid ning Eestiga rohkem või vähem võrreldav korraldus on olnud kasutusel vaid viies liikmesriigis. “Nende riikide kogemuste põhjal on leitud, et kriminaalõigusel põhinev menetlus ei sobi eriti hästi konkurentsirikkumiste puhul, olles liialt keerukas ja kõrge tõendamisstandardiga,” selgitas ta.

Seetõttu nõutakse kõne all oleva direktiiviga just kriminaalmenetlusest loobumist vähemalt juriidiliste isikute osas. Eelkõige näeb direktiiv ette haldustrahvide juurutamist, ehkki ulatuslike muudatustega oleks teoreetiliselt võimalik ka väärteomenetluse kasutamine, selgitas Põldroos. “Olgu öeldud, et enamikus viiest Eestiga sarnase süsteemiga liikmesriigist on teadaolevalt võetud vastu poliitiline otsus haldustrahvid juurutada,” märkis ta.

Liiga paljud trahvid jäävad olemata

Advokaadibüroo Cobalt partner Elo Tamm rääkis, et karistused kartellilepete eest on Eestis teoreetiliselt Euroopa kõige karmimad, aga see vajab iga kord kriminaalmenetlust. “Reaalsus on teine: viimasel ajal lõpetatakse väga paljud menetlused oportuniteediga ja lõpetatakse menetlus trahve kohaldamata,” ütles ta. Ühtviisi tuleb kohtus selgeks vaielda nii väiksemad kui ka suuremad eksimused.

Tamm tõi näite kinnisvarafirmadest, mis üritasid hiljuti boikoteerida kv.ee kinnisvaraportaali ja sellest isegi avalikkust ajakirjanduse vahendusel teavitasid, mõistmata, et sellele järgneb kohe kriminaalmenetlus. “Selles juhtumis lõppes menetlus oportuniteediga, kedagi süüdi ei mõistetud, kulude hüvitamiseks nõuti välja äkki 60 000 eurot,” ütles ta.

Loe pikemalt Äripäevast.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24harro@toostusuudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077rain.jyristo@aripaev.ee