Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Konkurentsiamet võtab kasutusele tõhusamad relvad
Ilma pika kriminaalmenetluseta trahvide määramine, Eestist väljas asuvate ettevõtete trahvimine, rohkem raha ja vahendeid ning rohkem võimalusi panna ettevõtjaid puhtsüdamlikke ülestunnistusi tegema: selliseid konkurentsiametit puudutavaid muudatusi peab Eesti kehtestama peatselt jõustuva direktiivi valguses.
Praeguse kriminaalmenetluse kõrval või asemel haldustrahvide määramine peaks muutma kiiremaks ka näiteks kartellisüüdistuste menetlust.
Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos ütles, et konkurentsiamet nõustub üldiselt direktiivi eesmärkidega. “Oleme tunnetanud, et trahvimine on Eestis oluliselt keerulisem kui haldustrahve kasutavates naaberriikides nagu Läti ja Leedu,” ütles ta. “Ehkki kriminaalmenetlusel on salajaste kartellide tuvastamisel omad eelised, siis eelkõige just väärteomenetlus on meie hinnangul keerukate majandusalaste rikkumiste karistamisel võrdlemisi ebatõhus.”
Pane tähele!
20. veebruaril toimub konverents “Konkurentsist ja õigusest. Ettevõtjale.”. Juttu on EL plaanidest konkurentsiametite tõhususe tõstmiseks, millega konkurentsiametite tegevusele antakse hoogu juurde. Uuri lähemalt SIIT.
Põldroos selgitas, et Eestis on trahvimiseks ajalooliselt olnud kasutusel erandlik kombinatsioon kriminaal- ja sellega paljuski samu põhimõtteid järgivast väärteomenetlusest. Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on kasutusel olnud haldustrahvid ning Eestiga rohkem või vähem võrreldav korraldus on olnud kasutusel vaid viies liikmesriigis. “Nende riikide kogemuste põhjal on leitud, et kriminaalõigusel põhinev menetlus ei sobi eriti hästi konkurentsirikkumiste puhul, olles liialt keerukas ja kõrge tõendamisstandardiga,” selgitas ta.
Seetõttu nõutakse kõne all oleva direktiiviga just kriminaalmenetlusest loobumist vähemalt juriidiliste isikute osas. Eelkõige näeb direktiiv ette haldustrahvide juurutamist, ehkki ulatuslike muudatustega oleks teoreetiliselt võimalik ka väärteomenetluse kasutamine, selgitas Põldroos. “Olgu öeldud, et enamikus viiest Eestiga sarnase süsteemiga liikmesriigist on teadaolevalt võetud vastu poliitiline otsus haldustrahvid juurutada,” märkis ta.
Liiga paljud trahvid jäävad olemata
Advokaadibüroo Cobalt partner Elo Tamm rääkis, et karistused kartellilepete eest on Eestis teoreetiliselt Euroopa kõige karmimad, aga see vajab iga kord kriminaalmenetlust. “Reaalsus on teine: viimasel ajal lõpetatakse väga paljud menetlused oportuniteediga ja lõpetatakse menetlus trahve kohaldamata,” ütles ta. Ühtviisi tuleb kohtus selgeks vaielda nii väiksemad kui ka suuremad eksimused.
Tamm tõi näite kinnisvarafirmadest, mis üritasid hiljuti boikoteerida kv.ee kinnisvaraportaali ja sellest isegi avalikkust ajakirjanduse vahendusel teavitasid, mõistmata, et sellele järgneb kohe kriminaalmenetlus. “Selles juhtumis lõppes menetlus oportuniteediga, kedagi süüdi ei mõistetud, kulude hüvitamiseks nõuti välja äkki 60 000 eurot,” ütles ta.
Loe pikemalt Äripäevast.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele