Otseliini regulatsiooni muudatused teevad elektri tootmise ning elektriliinide ja -võrkude ehitamise vabamaks ja aitavad sellega võrgutasudelt kokku hoida, kirjutab Advokaadibüroo NaviLaw partner ja vandeadvokaat Moonika Kukke-Tiiman.
Moonika Kukke-Tiiman
  • Moonika Kukke-Tiiman
  • Foto: Mari Rostfeldt
6. juunil 2018 võeti vastu elektrituruseaduse (ElTS) muudatused, mis on avalikkuse tähelepanu saanud eelkõige viimasel hetkel eelnõusse lisatud taastuvenergia toetusskeemi muudatuste tõttu. Vähem on aga räägitud osaliselt juba 9. juulil 2018 jõustunud ning osaliselt uuest aastast jõustuvast otseliini regulatsiooni muudatustest, mis muudavad elektri tootmise ning elektriliinide ja -võrkude ehitamise vabamaks ja aitavad sellega kaasa võrgutasude kokkuhoiule, uute investeeringute tegemisele ja kogukondlike energiaühistute tekkele.
Mis on otseliin ja miks seda kasutada?
Otseliin on elektrivõrguga ühendamata elektriliin, mille kaudu edastatakse elektrijaamas toodetud elektrit. Otseliini kasutamine võib olla alternatiiviks elektri tootmisele, müümisele ja tarbimisele läbi elektrivõrgu. Kui elektrit edastatakse ja tarbitakse läbi otseliini, siis võrgutasusid, mis on elektriarvel märkimisväärne komponent, võrguettevõtjale tasuma ei pea.
Kas kasu energiaühistutele?
Siiani on energiaühistute teket takistanud eelkõige see, et neil puudus praktiliselt võimalus omatoodetud elektrit ise oma liikmetele edastada ning seeläbi elektriarve olulisemat komponenti – võrgutasusid kokku hoida.
Võrguettevõtlus oli tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjate pärusmaa ja otseliini piiratud geograafiline ulatus ning kulukas riigilõiv ei võimaldanud energiaühistutel elektri edastamisega tegeleda.
Millised on nõuded otseliinile?
Endiselt võib otseliini omanik olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, seadus siin tegutsemisvormile ega kapitalile nõudeid ei esita.
Küll aga tuleb otseliini kaudu elektri edastamiseks taotleda tegevusluba. Kui enne pidi igale otseliinile võtma eraldi tegevusloa ja tasuma sellelt ka eraldi riigilõivu 1280 eurot iga kehtivusaasta eest (2018. aasta juuli seisuga oli 34 otseliini tegevusloast kuuel isikul 2–4 otseliini), siis uue regulatsiooni järgi antakse liinivaldajale kõigi tema otseliinide kohta üks tegevusluba ja kõigi liinide eest tuleb tasuda ühekordneiga-aastane riigilõiv.Riigilõivumäär 1280 eurot ei ole muutunud. 2019. aastast vabastatakse aga tegevusloa kohustusest ja seega ka riigilõivust otseliinid, mis on ühendatud kuni 500kilovatise netovõimsusega tootmisseadmega.Kui elektrijaama netovõimsus on alla 200 kW, siis on leevendatud ka elektri tootmisele ning edasimüügile kehtivaid nõudeid.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 12:06
Gaas kallineb taas: kohalik põlevkiviõli pakub tööstusele soodsamat alternatiivi olemasolevas katlamajas
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele