19. september 2018

Kehra paberivabrik püüab uusi turge

Autor: Patrik Tamm

Ei haise. Selle olulise tähelepaneku Kehra paberivabriku kohta teeb ajakirjanik kohe pärast parklas autost välja astumist. Minevikus on piirkonna suurim tööandja "raha lõhnaga" hädas olnud – soodsa tuulega on hais mõnikord isegi Tallinna jõudnud.

Vabriku indialasest juhatuse esimees Bashyam Krishnan lööb lausa särama, kui lõhna puudumisest kuuleb. Sustainability ehk keskkonnahoid on talle ilmselgelt südamelähedane. Krishnani sõnul on haisuprobleemi lahendamiseks, aga ka laiemalt tehase keskkonnasõbralikuks muutmiseks viimastel aastatel palju pingutatud ja kümneid miljoneid investeeritud. Mees ise tüürib Horizon Tselluloos ja Paberi ASi 2013. aasta lõpust.Äripäeva külastuse ajendiks on vabrikus värskelt üles seatud paberkottide tootmisliin. Krishnani juhtimisel püütakse edaspidi enda toodetud paberile nii juba enne väravast väljumist lisaväärtus anda. Tema meelest oskab Horizon seda väga hästi teha – ehk pareminigi, kui kliendid, kellele paralleelselt toorpaberit edasi müüakse. Samas rõhutab Krishnan, et üldpõhimõtteks on mitte klientidest konkurente teha. Nii on paberkotte plaanis müüa peamiselt Balti ja Põhjamaade riikidesse, kus turul veel ruumi on.Kui palju liin maksab, Krishnan ei avalda, kuid Horizoni 2017.–2018. aastate investeerimisprogramm on kokku tervelt 25 miljonit eurot. Suuresti suunab seda ELi regulatiivne raamistik, mis näeb ette plasti, sh ka kilekottide kasutamise vähendamist. Horizoni uuelt liinilt peaks aastas tulema 15 miljonit kotti, mis sobivad nii restoranidele, jaekettidele kui ka lihunikele. Kottidesse võib pakkida nimelt ka lahtist toitu.

Miks peaks näiteks mõni Eesti jaekett Horizoni paberkotid oma sortimenti võtma? Krishnan loeb sõrmedel ette Kehra toodangu eeliseid. Esiteks – materjal. Kehra kottides ei kasutata taaskasutatud materjale (sellest ei maksa välja lugeda keskkonnavaenulikkust). Krishnan annab toodangut katsuda – paber on tõepoolest võrreldes tavalise poes ettesattuva kotiga väga sile ja mõjub isegi veidral moel sünteetilisena. Krishnan kiidab, et kottidele saab printida kõrge resolutsiooniga teksti ja pilte. Teine müügiargument on esteetiline – kotid peavad olema tingimata maalähedast pruuni värvi, mis sugereerib kasutajale ökoloogilisust. Ja kolmandaks on toodang heas mõttes robustne. Tavaline poekott peaks kannatama 30kilogrammist raskust – põhimõtteliselt võiks sellega hantleid tassida. Loe pikemalt Äripäevast

Autor: Jaanus Vogelberg, Äripäev

Jaga lugu
Toostusuudised.ee toetajad:
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077