Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2018. aasta juunis 74% kogu kaupade ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 20% ja re-eksport 7%. Eesti päritolu kaupade eksport suurenes enim mineraalsete toodete (õlid, põlevkivi kütteõli, kütuselisandid), puidu ja puittoodete (liimpuitplaadid, saematerjal, puidust uksed) ning mitmesugused tööstustoodete (puitmajad) kaubagrupis.
2018. aasta juunis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% kogu kaupade impordist), Leedust ja Saksamaalt (mõlemad 10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning elektriseadmeid, Leedust mineraalseid tooteid ning keemiatööstuse toorainet ja tooteid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid. Kõige rohkem suurenes import Venemaalt (57 miljonit eurot), Valgevenest (47 miljonit eurot) ja Leedust (33 miljonit eurot), kust kasvas enim mineraalsete toodete (kütuselisandid ja mootorikütus) import.
Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid (18% kogu kaupade impordist), elektriseadmeid (14%) ning transpordivahendeid (11%). Enim suurenes mineraalsete toodete (153 miljonit eurot), elektriseadmete (20 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (17 miljonit eurot) sissevedu.
Käesoleva aasta II kvartalis eksporditi kaupu 3,7 miljardi euro väärtuses ja imporditi 4,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli II kvartalis 536 miljonit eurot (2017. aasta II kvartalis 452 miljonit eurot).
2018. aasta II kvartali ekspordi kasvu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga toetas mineraalsete toodete (181 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (57 miljonit eurot), transpordivahendite (37 miljonit eurot) ning mitmesuguste tööstustoodete (36 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Ameerika Ühendriikidesse (108 miljonit eurot), Lätti (101 miljonit eurot) ja Soome (69 miljonit eurot). Samas on eksport enim vähenenud Rootsi (58 miljonit eurot).
II kvartali impordi kasvu mõjutas oluliselt mineraalsete toodete (296 miljonit eurot), elektriseadmete (68 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (59 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Riikide arvestuses kasvas import enim Valgevenest (125 miljonit eurot), Rootsist (111 miljonit eurot) ja Venemaalt (92 miljonit eurot).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.