Lihatarbimise kasv soodustab importsealiha mahtude suurenemist ning kodumaise sealiha osakaalu tõstmiseks peaks muuhulgas suurenema sealiha kokkuostuhind.
Olle Horm
  • Olle Horm
  • Foto: Erik Prozes
Äsja avaldatud Eesti Statistikaameti andmetel on Eestis jätkuvalt enim tarbitav liha sealiha, mida tarbiti 40,7 kg inimese kohta ning kogu lihatarbimine on viie aastaga kasvanud ligi 15 protsenti. Lihatarbimise kasv soodustab aga importsealiha mahtude suurenemist ning kodumaise sealiha osakaalu tõstmiseks peaks muuhulgas suurenema sealiha kokkuostuhind, teatas lihatööstus Atria Eesti.
Atria Eesti juhatuse esimehe Olle Horm ütles pressiteates, etsealiha tarbimine on vaatamata kohatisele sealihavastasele propagandale, sigade Aafrika katkule või lihast loobujate eeskujule endiselt lihaliikidest suurim, ulatudes 40,7 kg inimese kohta aastas. Viie aasta taguse ajaga võrreldes on sealiha tarbimine kasvanud tervelt viiendiku võrra. Ka pikemas perspektiivis on sealiha oma tähtsust Eesti inimese toidulaual kasvatanud - 15 aastat tagasi tarbis keskmine Eesti elanik 26,8 kg aastas, mullu aga juba 40,7 kg aastas. Sealihale järgnesid tarbimiselt linnuliha, mida tarbiti 2017. aastal 25,8 kg elaniku kohta; veiseliha 12,6 kg ning lamba- ja kitseliha ca 0,5 kg elaniku kohta aastas.
“Eesti inimesed on olnud ja jäävad sealihausku ka tulevikus, kuid meile lihatootjaile teeb muret sealiha kogutoodangu langus ja importliha võidukäik. Eesti sealihatooted peaks ikka olema tehtud Eesti seast,” leiab Horm.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele