5. juuni 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Päikeseenergia muundamine elektrienergiaks on esimene reaalselt „igamehe“ elektritootmise tehnoloogia. Selle tehnoloogia areng on olnud kiire. Kui veel 5-6 aastat tagasi võis Eesti laiuskraadil toonaste hindade juures rääkida tasuvusaegadest kodumajapidamisele 18-20 aastat ja ettevõttele 14-16 aastat, siis täna saame juba ilma sisenditega manipuleerimata rääkida ettevõtetele tasuvusaegadest selgelt alla 10 aasta ja kodumajapidamisetel 12-13 aastat.

Viimastel kuudel meedias tuld võtnud debatt hoonete energiatõhususe karmistuvate nõuete osas on samuti päikeseenergeetika tõstnud rambivalgusesse – tänase tehnoloogilise teadmise juures ja meie regulatiivses keskkonnas on päikesepaneelide paigaldamine rajatavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele lihtsaim ja kuluefektiivseim viis jõuda ihaldatud liginull- või nullenergiahoone tasemeni. Samas kiputakse rõhutama, et hoonele paigaldatavad päikesepaneelid viivad ehitushinna üles ja on meie kliimas täiesti mõttetud. Tegelikkus on aga teine – õigesti paigaldatud ja hoone elektrisüsteemiga ühendatud päikeseelektrijaam on selgelt isetasuv investeering. Jah, ehitushinnas kajastub see mõne eurona ruutmeetri kohta kõrgema hinnana, kuid hoone kasutamise madalam elutsüklikulu tasandab selle kõrgema ehitushinna mõne aastaga ja lisaks toodab veel ka investeeringuna kasumit, seega pikas perspektiivis mitte ei tõsta ehitushinda vaid hoopis alandab seda. Päikeseelektrijaama rajamist tuleb vaadata kui rahavoogu genereerivat tootmistehnoloogiat, mis aitab oluliselt säästa energiakuludelt pika aja jooksul. Elektrienergia tootmist ja jaotamist Eestis reguleeritakse kahjuks valdavalt ühe turuosalise huve silmas pidades ja see pärsib kogu paljukiidetud hajaenergeetika  kui uue energia tootmise, jaotamise ja tarbimise kontseptisooni arengut. Hajaenergeetika võtmesõnaks on turuosaliste paljusus ja igaühe võimalus avatud turul tegutseda. Loe täispikka arvamust Äripäevast. 

Autor: Andres Meesak