• 10.05.18, 11:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

BLRT Grupi laevatehased ehitavad jäämurdevööri

Laevatehas Turku Repair Yard allkirjastas Soome Transpordiagentuuriga jäämurdevööri ehitamise lepingu, mille maksumus on 7,6 miljonit eurot.
BLRT Grupi laevatehased ehitavad jäämurdevööri.
  • BLRT Grupi laevatehased ehitavad jäämurdevööri.
  • Foto: BLRT Grupp
Laevaremonditehas Turku Repair Yard viib projekti ellu koostöös BLRT Gruppi kuuluvate ettevõtetega Western Shipbuilding ja Western Baltic Engineering. Turku Repair Yard’i vastutusalasse jääb mudelprojekteerimine, katsetamine ning veo- ja tõukurpuksiiri Calypso moderniseerimine, teatas ettevõte.
Leedus resideeruv Western Baltic Engineering koostab tööprojekti ehk tööjoonised ja tehnoloogiadokumentatsiooni. Laevaehitustehas Western Shipbuilding teeb valmis jäämurdja teraskere esiosa, mis pannakse lõplikult kokku ja seadmestatakse Naantali laevatehases, kus toimub ka veo- ja tõukurpuksiiri ajakohastamine ning jäämurdevööri ja puksiiri merekatsetused.
„Uus diisel-elektriajamiga jäämurdevöör, mis töötab koos veo- ja tõukurpuksiiriga, on võimeline läbi murdma kuni 70 cm paksusest jääst ning tekitama seal liikudes piisavalt laia kanali, et suure kandevõimega laevad saaksid liikuda Soome kaguosas asuva Saimaa järve piirkonnas,“ selgitas laevatehase Turku Repair Yard juht Kim Kangas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Jäämurdja kere esiosa ehitus on talvise navigatsiooni arendusprojekti WINMOS II (Winter Navigation Motorways of the Sea II) üks etapp, mida rahastatakse Euroopa Ühendamise Rahastust (Connecting Europe Facility, CEF). Projekti sihiks on tagada Euroopa Liidu põhjapoolsete laevateede kasutamine aasta ringi, talvise navigatsiooni ohutuse tagamine ning Soome, Eesti ja Rootsi vahelise koostöö edendamine jäämurdeabi andmisel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.08.25, 13:06
Eesti energiatulevik: miks investeerivad ettevõtted üha rohkem salvestuslahendustesse
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele