Nädala börsiuudised: Trump uute tariifide plaan pani tööstusmetallid surve alla; kulla hinnal on teistest metallidest paremini läinud; tariifid mõjutavad kõige enam alumiiniumit; nafta hind langes.
Börs: Trumpi uute tariifide plaan pani tööstusmetallid surve alla
  • Börs: Trumpi uute tariifide plaan pani tööstusmetallid surve alla
  • Foto: Postimees/Scanpix
Selle nädala tähtsam uudis on USA presidendi Donald Trumpi otsus Hiinale suunatud tariife veelgi laiendada, mis mõjutab kõiki tööstusmetalle, eriti alumiiniumit.
Just ajal, mil turgudel tekkis optimism ning arvati, et Hiina ja USA võivad kokkuleppele jõuda, tuli Donald Trump neljapäeval välja uue tariifiplaaniga. Selle kohaselt kehtestataks 100 miljardi dollari eest Hiina importkaupadele tariifid. Uudis pani tööstusmetallid odavnema.
Toorainete jaoks on olnud üldiselt heitlik nädal. Vase hind sattus surve alla, sest kardetakse, et kaubandussõja eskaleerumine võib globaalset majanduskasvu aeglustada, mis mõjuks negatiivselt nõudlusele, kirjutab Bloomberg.
Üleüldiselt on tariifisõda kõige rohkem mõjutanud alumiiniumit, mille hind on langenud madalaima tasemeni alates 2017. aasta augustist.
Hiina puhul ongi alumiinium kõige tähtsam metall, millel silm peal hoida. Nimelt tarbib riik suurema enamuse maailma toodangust.
Tehnilise analüüsi eksperdid toovad välja, et alumiinium kaupleb praegu nii 30 kui ka 100 päeva libisevast keskmisest madalamal ning hiljuti saavutati ka kolmekordne tipp (triple top).
See tähendab, et nii tehniline kui ka fundamentaalne pilt on muutunud negatiivseks. Tihtipeale on alumiiniumi hinnatrendid suuresti seotud ka Hiina tööstustootmise kasvu ning teiste metallide nõudlusega.
Alumiiniumi hind langes nädalaga 1,7 protsenti, 1992 dollarini tonnist.
Teistest toorainetest odavnes tsink 2,7 protsenti, 3227 dollarini tonnist. Nikkel kukkus 1,2 protsenti ja tonn maksab 13 130 dollarit. Tina kallines 0,7 protsenti, 21 063 dollarini tonnist.
Nafta hind langes
Nafta hind oli sellel nädalal languses, sest geopoliitilised pinged laabusid, vahendab CNBC.
Nimelt on poliitikakired Saudi Araabia ja Iraani vahel mõneti vaibunud ning see annab tunda ka turgudel. Lisaks sellele on riigid oma tootmist veidi tõstnud.
Kuigi OPEC ning mitmed organisatsiooni mitte kuuluvad riigid, eeskätt Venemaa, on leppinud kokku toodangu kärpimises, pole asjaosalised lubadustest kinni hoida suutnud. Venemaa naftatoodang tõusis märtsis 10,97 miljoni barrelini päevas. Võrdluseks, veebruaris oli näitaja 10,95 miljonit barrelit päevas.
Brenti toornafta langes 1,9 protsenti ja WTI kaotas 2,1 protsenti. Kummagi barrel maksis reedeks vastavalt 67,94 ja 63,03 dollarit. Rotterdami 95 bensiin kallines 3,6 protsenti, 665 dollarini tonnist.
Lisaks on tõusnud Iraagi naftatoodang 5 miljoni barrelini päevas. Samas sätestab naftalepe, et Iraagi päevane naftatoodang peaks jääma 4,4 miljoni barreli juurde.
Lipow Oil Associatesi president Andrew Lipow ütles CNBC-le, et kuna nafta hind on tasapisi üles rühkinud, hakkab tootjatel leppe järgimise vastu huvi ära kaduma ning olukorrast püütakse võtta maksimum.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 12:06
Gaas kallineb taas: kohalik põlevkiviõli pakub tööstusele soodsamat alternatiivi olemasolevas katlamajas
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele