Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Illimar Paul tarneahelakonverentsil: meil on puudu ajast
"Ma arvan, et meil on puudu ajast, tööriistadest ja andmetest," nimetas Illimar Paul ettekande sissejuhatuses kolm olulisemat puudust.
"Aga mida ma pean silmas, et meil on puudu ajast? Meil on puudu ajast, mil saame mõelda. Mõelda sellele, kuidas luua suuremat lisandväärtust ja kuidas teha asju paremini," jätkas ta.
Pauli sõnul on Eesti ettevõtetes väga palju operatiivset tööd ja nn tulekustutamist. "Sest meil pole aega, et mõelda, mida saaks teha teisiti," rõhutas ta. "Õnneks on meil tarneahelakonverentsil kaks päeva aega mõelda, kuulata, teha märkmeid ja hiljem jälle mõelda."
Raiskamine on mõõdetav miljardites
Paul jätkas, et riik on meie kõigi summa, meie ettevõtete summa ja ka tarneahelate summa. "Kui hästi või halvasti läheb riigil, see sõltub meie kõigi tarneahelatest ehk sellest, kuidas läheb meil," rääkis Paul.
"Tunnetus ütleb, et me sõidame sellisel kursil, et suudame ära raisata vähemalt ühe riigieelarve jagu raha. Näiteks 2018. aasta riigieelarve maht on 10,6 miljardit," jätkas ta.
Üks raiskamise koht on avalik sektor. "Avaliku sektori raiskamise üle oleme mõelnud nii konverentsidel kui PROLOGis ning tunnetuslik hinnang on 25% raiskamist. See on see osa riigieelarve mahust, mis ei loo maksumaksjale mingit väärtust. See on esimene 2,5 miljardit," sõnas ta.
Lisaks leidub palju raiskamist energeetikas (0,5 miljardit), toidutööstuses (0,5 miljardit), majandustegevuses (0,5 miljardit) ning kaotatud potentsiaal (7,5 miljardit).
"Meie probleem on eeliste puudumine. Eestil on meeletu asukoha potentsiaal, mis seisab sööti. Miks peaks mõni välisinvestor Eestisse tulema?" küsis ta.
Veel tõi Paul probleemina välja mugavuslõksu sattumise ja see juhtub ka ettevõtjatega. "Kui su passiivne tulu võimaldab väga head äraelamist, siis jäävad ka väga head ajud puhkama. Miks ajud puhkavad? Sest kõrged tööjõumaksud ei soosi teadus- ja arendustegevust, sest see ei tooda kasumit," ütles Paul.
Täna toimub 5. Pärnu Tarneahelakonverents "Midagi on puudu".
Seotud lood
Tarneahela valdkonna tegijad on taas kogunenud Pärnusse, sest täna algas kaks päeva kestev Pärnu Tarneahelakonverents, mis kannab tänavu alapealkirja "midagi on puudu".
Saku Metall Allhanke Tehases töötab automaatladu nimega "nighttrain", mis on ühendatud stantspinkidega. Nimi tuleneb sellest, et tootmine on võimeline töötama ka inimese sekkumiseta, selgitas ettevõtte juhataja Rain Johanson möödunud nädalal Pärnu Tarneahelakonverentsil.
Elvas asuva elektroonikatööstuse Enics Group asepresident protsesside arenduse alal Kaur Andresson tõdes Pärnus toimuval tarneahelakonverentsil, et tarneahela juhtimine nende jaoks võtmeküsimus ning suurim probleem on seal kliendiennustuste ebatäpsus.
On palju asju, millest me täna aru ei saa, aga pead ei tohi liiva alla peita, vaid öelda, et siin on meie jaoks võimalused ja neid tuleb uurida, soovitas Stockholm School of Economics Executive Education õppe- ja arendusjuht Peter Myhrström täna toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil.
Saepuru, höövellaast ja muud puidutööstuse tootmisjäägid on väärtuslik materjal, mille võimalikult väike kadu, kiire transport ja tolmuvaba laadimine mõjutavad nii tootmise efektiivsust, töökeskkonda kui ka ettevõtte majanduslikku tulemust.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele