Kuidas peaks toidutootjad pakendile toitumis- ja tervisealaseid väited lisama?

Tarbijate aina suurenev huvi oma tervise ja teadliku toitumise vastu on tekitanud tootjates soovi oma toodete häid omadusi rohkem erinevate toitumis- ja tervisealaste väidetega esile tõsta. Nii võidakse väidetega reklaamitava toidu puhul tajuda suuremat eelist võrreldes teiste sarnaste toodetega, mistõttu on oluline, et edastatavad sõnumid oleksid võimalikult täpsed ega eksitaks tarbijaid. Ühtlasi peavad kõik esitatavad toitumis- ja tervisealaseid väited olema teaduslikult tõendatud.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp tunnistab, et toodete müügiprotsessis mängib turundus aina olulisemat rolli ning samas pakub see tootjatele ka suuri väljakutseid. “Toidutootjate jaoks on pakendite disainiküsimus muutunud ajaga üha keerukamaks. Ühelt poolt tingib selle aina rangem reeglistik toidupakendite märgistusele, sest nõutud kohustusliku info maht on suur. Teisalt on väljakutseks aina tihenev konkurents, sest eri tootjaid on palju ja igaüks soovib, et just tema toode paistaks riiulil tuhandete teiste seast silma,” selgitab Potisepp. 

Paljudel täna turul olevatel toidutoodete pakenditel on esitletud ka erinevaid toitumis- ja tervisealaseid väiteid, et tarbijad tooteid märkaks ja need paremini müüks. Kuna Euroopa Liidu toidualaste õigusnormide kohaselt peab olema tagatud tarbijate huvide kõrge kaitse, siis on olulised teatud kokkulepitud reeglid selliste väidete esitamise kohta. 

Poodide riiulitelt võib leida ka toidupakendeid, millel on peal ebamäärasemad sõnumid, mis annavad üldisemalt mõista, et antud toode teeb sinu tervisele midagi head – näiteks „hea kõhule“, „sinu tervise heaks“, „kasulik südamele“, „tervislik“ jms. Sellised sõnumid on küll tarbijasõbralikumad ja meelitavad toodet rohkem ostma, kuid siiski jääb nende puhul segaseks, mida head täpsemalt konkreetne toode teeb.

Seetõttu on oluline meeles pidada, et selliseid sõnumeid tuleb kasutada vaid koos konkreetse heakskiidetud tervisealase väitega. „Näiteks sõnumiga „hea sinu kõhule“ saaks kasutada heakskiidetud tervisealast väidet „kaltsium aitab kaasa seedeensüümide normaalsele tööle“, juhul kui täidetud on ka väite esitamise muud tingimused,“ selgitab Maaeluministeeriumi spetsialist. 

Ühtlasi tasub tarbijatel ka ise alati hinnata kriitiliselt toote kasulikkuse-kahjulikkuse tasakaalu. “Näiteks võib karastusjoogi või hommikuhelveste pakendi esikülg lubada rikkalikult erinevaid vitamiine, kuid teisalt võib toode olla väga kõrge suhkrusisaldusega. Või kui toote kohta on esitatud toitumisalane väide „suhkruvaba“, võib selline toode tegelikkuses sisaldada mitmeid erinevaid magusaineid, mida tarbija ei pruugi soovida,“ toob Siret Dreyersdorff välja häid näiteid. „Seetõttu kutsun ka tarbijaid üles suuremale tähelepanelikkusele toidupakenditel esitatud väidete osas. Hoidkem kriitilist meelt toidu kasulikkuse kohta esitatavate sõnumite osas.“