Harro Puusild • 29 jaanuar 2018
Jaga lugu:

Telia tarneahelajuht: iga päev leian midagi, mida tuleks parendada

Hannes Laaser  

Telia on tarneahelajuhtimises saavutanud teatud taseme ja nüüd on kavas astuda järgmisi arengusamme. Ettevõtte tarneahelajuhi Hannes Laaseri sõnul on tal pikk nimekiri sellest, mis on puudu ja mida tuleks teistmoodi teha.

Pärnu Tarneahelakonverentsil „Midagi on puudu“ esinev Telia tarneahelajuhi Hannes Laaseri sõnul on tal hetkel oma meeskonnaga käsil selline projekt nagu „tarneahela varajane kaasamine“. „See tähendab seda, et tahame olla kaasatud projektidesse nende planeerimise faasis, mitte siis, kui on n-ö liiga hilja ehk olukorras, kus läbirääkimised pidid aset leidma juba „eile“ või partneriga on eelkokkulepped enne meid tehtud,“ selgitab ta.

Alanud on registreerimine Pärnu Tarneahelakonverentsile "Midagi on puudu", mis toimub 22.-23. märtsil Pärnus, Estonia Resort Hotel & SPAs. 

Fookuses: 

Puudused tarneahelas - Eesti reaalsus

Juhtimine: meeskond, raha, planeerimine

Hankimine ja ostmine

Logistiks ja ladustamine

Suur tulevik

Telia tarneahelajuht Hannes Laaser esineb konverentsil ettekandega "Strateegiline hankimine ei ole ostujuhtimine".

Tutvu programmiga ja registreeri SIIN. Soodushind 4. veebruarini!

Konverentsi korraldab Pärnu Konverentsid koostööd Tööstusuudised.ee-ga ja Logistikauudised.ee-ga.

Mida soovitaks suurettevõtte tarneahelajuht aga väikeettevõtetele tarneahela arendamiseks? „Minu soovitus oleks kõigepealt selgeks teha, kes mille eest vastutab ehk milline roll on üldse tarneahelal ja millised on ootused tarneahelajuhtimisele. Kiire analüüs, kes on partnerid ning kui palju ja mida ostetakse. Kas protsessid toetavad või hoopis pidurdavad ettevõtte arengut,“ soovitas Laaser.

Järgneb intervjuu Hannes Laaseriga:

Pärnu Tarneahelakonverents kannab tänavu pealkirja „Midagi on puudu“. Oled suurettevõtte tarneahelajuht. Kui tihti avastad, et on detaile või puudusi, mis parendamist vajaksid?

Kuna elame sellises kiires ajajärgus, kus kõik meie ümber muutub kogu aeg, siis ilmselgelt leiab alati midagi, mida tuleks parendada, ümber teha, uuendada. Tegelikult iga päev näen midagi sellist.

Kindlasti ei ole ka mingi saladus see, et oleme Telias saavutanud tarneahelajuhtimises teatud taseme. Kui tahame sammukese kaugemale astuda, siis nüüd ongi käes see hetk, kus tuleks asju jälle teistmoodi tegema hakata. Ja just neid uusi samme planeerides avastad ennast koos oma tiimiga arutlemas teemadel, mis on puudu, mida teistmoodi teha ja ma võin kinnitada, et nimekiri on piisavalt pikk.

Milline ülesanne Sul hetkel töölaual pooleli on?

Meil on hetkel tiimiga käsil selline huvitav projekt nagu „tarneahela varajane kaasamine“ -  see tähendab seda, et tahame olla kaasatud projektidesse nende planeerimise faasis, mitte siis, kui on n-ö liiga hilja ehk läbirääkimised pidid aset leidma juba „eile“ või partneriga on eelkokkulepped enne meid tehtud jne.  

Ettevõtte vaates on see väga oluline ja meie eesmärk tarneahelas ei ole lihtsalt hindade ja lepingu läbirääkimised, vaid hoopis väärtuse loomine. Oleme oma projektiga mõnes valdkonnas lõppeesmärgile väga lähedale jõudnud ja esimesed tulemused on juba käega katsutavad. Samas osades valdkondades oleme alles väga alguses. Kindlasti on see kõigi jaoks huvitav projekt, aga hetkel rohkem sellel väga ei peatuks.

Suurettevõtetel on tarneahelad keerulisemad, väiksematel lihtsamad. Samamoodi võiks öelda võimaluste kohta. Palun anna mõned lihtsalt nõuanded, kuidas väikeettevõte saaks oma tarneahelat arendada?

Minu soovitus oleks kõigepealt selgeks teha, kes mille eest vastutab ehk milline roll on üldse tarneahelal ja millised on ootused tarneahelajuhtimisele. Kiire analüüs, kes on partnerid ning kui palju ja mida ostetakse. Kas protsessid toetavad või hoopis pidurdavad ettevõtte arengut. Iga ettevõtte on omamoodi ja sellist päris one size fits all-mudelit ei ole olemas - on kindlad alustalad, millele saab tarneahela üles ehitada ja sealt edasi minna.

Kindlasti ei tohi ära unustada, et oluline on kaasata teisi ettevõttesiseseid osakondi/inimesi – tarneahela strateegia peab toetama ettevõtte strateegiat ja see ei saa kuidagi olla eraldi iseseisev strateegia, millest teavad ainult tarneahelas töötavad inimesed.

Tarneahelakonverentsil esined teemal „Strateegiline hankimine ei ole ostujuhtimine“. Kas piir nende kahe mõiste vahel on Sinu hinnangul liialt hägune ehk kui suur probleem on  nende mõistete segiajamine?

Minu arvates on tõesti piir hägune ja ma arvan, et see tuleb minevikust, mil strateegiline hankimine oligi puhas ostujuhtimine. Kui ringi vaadata, siis jääb tõesti selline mulje, et päris suur osa inimesi kipub neid kahte mõistet segi ajama. Võib-olla oleks isegi õige öelda, et endiselt üritatakse kahest mõistest ühte teha. Räägitakse strateegilisest hankimisest, aga suurem osa tegevustest on väga operatiivsed tegevused, mis keskenduvad rohkem lühiajalisele vaatele, samal ajal kui strateegiline hankimine peaks keskenduma väärtuse loomisele ja pikaajalisele vaatele.

Jaga lugu:
Seotud lood
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24harro@toostusuudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077rain.jyristo@aripaev.ee