Täna tutvustati Viljandis möödunud aasta lõpus maakonna tööstusettevõtete seas läbi viidud tööstuse digitaliseerimise ja personalijuhtimise auditite tulemusi.

- IMECCi tegevjuht Jüri Riives hindab Viljandimaal läbi viidud tööstuse digitaliseerimise auditi tulemusi üsna ootuspäraseks. Foto: Raul Mee
Esmakordselt Eestis loodud auditid viis läbi Viljandimaa Arenduskeskus koostöös Tehnoloogiate Arenduskeskusega IMECC ning PersonaliDisain OÜga, teatas Viljandimaa Arenduskeskus.
Projekti vedava Viljandimaa Arenduskeskuse tööstuse ja ekspordi arendusjuhi Ragnar Tammsalu sõnul osales Viljandimaal tegutsevast 86st tootmisettevõttest auditites kokku 22 ettevõtet nii masina-, metalli-, puidu-, mööbli-, tekstiili-, keemia- kui toiduainetööstustest. “Kuigi esmapilgul näib osalenute hulk valimit vaadates väike, oli vastajate seas enamik maakonna suurettevõtetest. Tulemuste valiidsust kinnitab osalenud töötajate hulk, mis oli koguvalimist 64,4% (3002 vs 4665), osalenud ettevõtete ekspordimaht 80,5% (239,9milj/€ vs 297,9milj/€) ning osalenute 2016. aasta käive, mis oli 67,4% kogu valimi käibest (328,4milj/€ vs 487,5milj/€),” selgitas Tammsalu.
IMECCi tegevjuht Jüri Riives hindab Viljandimaal läbi viidud tööstuse digitaliseerimise auditi tulemusi üsna ootuspäraseks. “Auditis osalenud ettevõtete keskmine tase on 28%, mis on nelja punkti süsteemis väärt hinnet kaks. Siinsetel tootmisettevõtetel on arvestatav tase kliendisuhtluse halduse (CRM) ning erinevate võrgulahenduste kasutamises. Veidi vähem on näha digitaliseeritust planeerimises ja ressursihalduses (PLM/ERP), vertikaalse ja horisontaalse väärtusahela integratsioonis ning tootmise seiresüsteemis (MES),” selgitas Riives.
Auditi tulemuste järgi on Viljandimaa tootmisettevõtted lapsekingades mitmes digitaliseerimise protsessis. “Näiteks on Viljandi maakonna tööstusettevõtetel väga madal toote kvaliteedikontrolli (CAQ) ja tootmisprotsessi digitaliseerimine (CPS), samuti tootmislogistika ja laomajanduse digitaliseerimine (WMS). Ka seadmete halduse ja hoolduse (CMMS) ning kvaliteeditagamise ja kvaliteedikindlustamise (LIMS) digitaliseerimiseni ei ole veel jõutud. Aga kõik see on potentsiaal, mida nüüd saab hakata arendama,” täpsustas Riives.
PersonaliDisain OÜ tegevjuht ja konsultant Hanna Jõgi sõnul on personalijuhtimise hetkeseis Viljandimaa tööstusettevõtetes keskmiselt heal ja mõnedes nüanssides isegi väga heal tasemel. "Näiteks on vastanud tootmisettevõtetes tööohutusega seonduv hästi läbimõeldud ja korraldatud. Samuti on tasustamispõhimõtted suhteliselt selged ja paigas," selgitas Jõgi.
Teisalt tõdes personalijuhtimise auditi läbi viinud Jõgi, et arengupotentsiaaliga teemasid on samuti. “Näiteks saaksid enamik vastanud ettevõtetest personalijuhtimisele läheneda oluliselt strateegilisemal tasemel, sealhulgas töötajate hoidmisele ja järelkasvuga tegelemisele." Tema sõnul jäid tulemused keskmisest oluliselt madalamaks kahes valdkonnas: tulemuste juhtimine ja töötajate arendamine. "Osaliselt tuleneb see tootmisvaldkonna eripärast. Samas arvestades seda, kuhu tulevikutöö liigub, siis need on just võtmevaldkondadest, kus ettevõte võib väga palju võita või kaotada," selgitas Jõgi.
Projekti vedav Ragnar Tammsalu on auditite tulemustest lähtuvalt kokku pannud 2018. aastaks tegevus- ja koolituskava, milles on võimalik osaleda kõigil Viljandimaa tööstus- ja tootmisettevõtetel, ka nendel, kes uuringus ei osalenud. “Planeeritud on mitmeid erinevaid digitaliseerimise teemasid käsitlevaid koolitusi nii ettevõtte automatiseerimise ja digitaliseerimise vajaduste ja võimaluste kohta kui ka ettevõtte tootmissüsteemide ja selle otstarbeka kasutamise kohta. Ei puudu ka äriprotsesside analüüsimise ja tulemuslikkuse temaatika.”
“Lisaks koolitustele on ettevõtetel võimalus saada personaalset nõustamist nii Viljandimaa Arenduskeskuselt, IMECCilt kui ka PersonaliDisian OÜlt ning abi probleemipüstitusel ja selle hilisemal lahendamisel,” täpsustas Tammsalu.
Viljandimaa Arenduskeskuse, IMECCi ja PersonaliDisain OÜ poolt välja töötatud tööstusettevõtete digitaliseerimise ja personalijuhtimise auditid on Eestis esimesed professionaalsed ja korduvalt kasutatavad auditid, mida saavad kasutada ka teised maakonnad. “Tänaseks ongi juba kokkulepe olemas samade auditite läbiviimiseks Tartumaal ning mõningad läbirääkimised on pooleli,” lisas Ragnar Tammsalu.
Viljandimaa Arenduskeskus kuulub maakondlike arenduskeskuste võrgustikku. Maakondlikud arenduskeskused (MAKid) tegutsevad Eesti kõigis maakondades ja nende ülesandeks on nõustada ja arendada nii alustavaid kui tegutsevaid ettevõtjaid ja kodanikeühendusi ning toetada igal võimalikul viisil piirkonna arengut.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.