Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Venemaa lubas Eesti sprotid oma turule tagasi
"Riiklik veterinaar- ja sanitaarjärelevalve, olles korduvalt üle vaadanud Eesti ja Läti põllumajandusameti spetsialistide saadetud materjalid, samuti võttes arvesse järelevalve käigus tuvastatud rikkumiste olemust, pidas võimalikuks muuta kahest Balti riigist sissetoodavate kalatoodete ajutist keeldu," teatas põllumajandusamet Rosselhoznadzor.
Sisseveopiirangute alt vabastati Eesti ettevõte DGM Shipping AS, mis valmistab kilu- ja heeringatooteid, ning lätlaste kalakonservide valmistaja SIA Karavela, kirjutas TASS.
Ameti juht Julia Melano ütles agentuurile, et piirangute mahavõtmine puudutab ainult neid kahte riiki ja nimetatud ettevõtteid. „Kohtumisi pole meil praegu plaanis, kuid ootame neilt riikidelt infot teiste ettevõtete rikkumiste kohta,“ ütles ta.
Ametist täpsustati, et teisi Eesti ettevõtteid puudutavate ajutiste sisseveopiirangute küsimus võetakse vaatluse alla vastavalt rikkumiste kohta esitatud materjalidele.
Venemaa keelustas Eestist ja Lätist kalatoodete sisseveo sanitaarnõuete rikkumise ettekäändel 2015. aasta juunis.
Impordipiirang seati 31 Eesti ja 44 Läti kalakonservitehasele, peamiselt olid nendeks sprottide valmistajad. TASS kirjutab, et põllumajandusamet keelas Balti kalatoodete sisseveo Venemaale, põhjendades seda süstemaatiliste rikkumistega, s.h toodangu ebapiisava ohutuskontrolli ja kantserogeeniks peetava bensapüreeni sisalduse tõttu.
Pärast sisseveopiirangu kehtestamist hakkas Venemaa Astrahani oblastis sarnaseid tooteid oma siseturu jaoks ise tootma. Tänavu jaanuaris teatas Venemaa kalapüügiameti juht, et Venemaa on täielikult asendanud importsprotid kodumaiste tehaste toodanguga.
Piirangute seadmisest saadik on Läti veterinaaria- ja toiduamet koduvalt püüdnud kalatoodete vedu Venemaale ennistada, kirjutas TASS.
Seotud lood
Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.
Enimloetud
2
Inseneride keskmine palk läheneb 3000 eurole
5
Viimased uudised
4 toormehinda, mis on olulisemad kui Brenti toornafta
Üritused
Hetkel kuum
4 soovitust ettevõtjale vaidluse vältimiseks selle üle, millal oleks tulnud riiki teavitada
“Oleme niigi selle haridusmaastiku ümberkorraldamisega hiljaks jäänud”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele