• 01.12.17, 14:18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu vähenesid

Eestis tehti 2016. aastal teadus- ja arendustegevusele kulutusi 270,3 miljoni euro eest, mida on 11% vähem kui aasta varem, teatas statistikaamet.
Katlamaja.
  • Katlamaja.
  • Foto: Adven Eesti
38% teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest tuli 2016. aastal riigieelarvest. Riigi osatähtsus teadus- ja arendustegevuse kulutuste rahastamisel on olnud märkimisväärne ning viimased viis aastat püsinud stabiilsena. 2015. aastaga võrreldes oli riigi osatähtsus teadus- ja arendustegevuse kulutustes väiksem.
Eesti teadus- ja arendustegevuse rahastamine on olulisel määral seotud tõukefondidest saadava rahaga, mis läheb riigieelarvesse ja mis seetõttu liigitatakse riigilt saaduks. 2016. aasta osutus vaheaastaks, sest eelmine tõukefondide rahastamise periood oli just lõppenud, kuid uus polnud veel alanud.
Ettevõtlussektorist tuli 2016. aastal 52% teadus- ja arendustegevuse kulutustest. Ettevõtlussektori kulutused teadus- ja arendustegevusele olid kokku 139 miljonit eurot, millest 5% tuli riigieelarvest. Riigi osatähtsus ettevõtlussektoris tehtud teadus- ja arendustegevuse kuludes on viimase viie aastaga vähenenud pea poole võrra. Tegevusalati oli riigi rahastuse osa 2016. aastal suurim kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega ettevõtetes, samuti ehitusega, kaasa arvatud tee-ehitusega tegelevates ettevõtetes. Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kuludest 11 miljonit eurot tuli välismaistest allikatest. 62% ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kuludest olid tööjõukulud. Investeeringute osatähtsus kuludes oli 13%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.03.26, 09:58
NOBE rajas Tallinna lennujaama tehniliselt väga nõudliku lennukihoolduskompleksi
Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele