Tööjõukriisis Eesti peletab välistöötajat

Möödunud aasta suvel algatas Eesti Tööandjate Keskliit välistöötajate nullbürokraatia projekti, mis avas nii tööandjatele kui siin töötavatele välismaalastele võimaluse rääkida avameelselt suurematest probleemidest ja takistustest. Põhifookuses olid töötajad väljastpoolt Euroopa Liitu, kuna nendel on Eestisse tööle asumine kõige keerulisem.

Suurim murekoht on info kättesaadavus, kohati ka selle vastuolulisus. Elamisloa taotlemine on pikk ja keeruline, dokumente on palju ja nendest läbinärimine on vaevaline ja aeganõudev. „Siseministeerium on lahendustega juba tegelema hakanud. Loodame, et uuendatav veebileht ja kevadel käivituv* nõustamisteenus aitab info liikumisele kaasa,“ vahendas Tööandjate Keskliidu kommunikatsioonijuht Andres Kask (*siseministeerium lisas sellele väitele täpsustuse - toim).

Teine suurem probleemide plokk on bürokraatia, kus takistused on küll väiksed, aga häirivad. Näiteks tuleb elamisluba pikendades täita PDF-formaadis leheküljepikkusi ankeete ja korduvalt sisestada samu andmeid, mida on juba eespool tehtud. Inimesi jooksutatakse mitme asutuse vahet ja mõnelt nõutakse rohkem pabereid kui teiselt. „Sellised olukorrad tekitasid välistöötajates, eriti IKT sektoris, halvas mõttes tõelist üllatust. Vastuolu meie e-riigi maine ja tegeliku olukorra vahel on ilmne ja häiriv,“ tõreles Kask.