Autor: Tööstusuudised.ee • 1. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Elektritootmise kasvu soodustas jahedam talv, mis suurendas nii ettevõtete kui ka elanikkonna vajadusi. Elektrienergia sisetarbimine suurenes 2016. aastal varasema aastaga võrreldes 3%. Kuigi elektrieksport vähenes 2015. aastaga võrreldes 12%, on Eesti endiselt netoeksportiv riik, kus toodang ületab tarbimist. Toodangu kasvu mõjutas ka impordi 30%-line vähenemine.

Kui aastani 2015 elektrienergia toodang taastuvatest allikatest suurenes, siis 2016. aastal vähenes taastuvelektri toodang esimest korda. Taastuvelektri toodang kokku vähenes võrreldes 2015. aastaga 6%, kusjuures kõige rohkem vähenes tuuleenergia toodang (15%). Viimaste aastate prügimajanduse edendamise tulemusel saab prügilates ja veepuhastusjaamades tekkivat biogaasi kasutada elektrienergia tootmiseks. Kui 2015. aastal toodeti elektrivõrku 50 gigavatt-tundi biogaasil põhinevat elektrit, siis 2016. aastal 45 GWh, mida on 10% vähem.

Energiaturul on uue ja olulise kütuseliigina koha leidnud puidugraanulid. Viimase viie aasta jooksul on nende toodang suurenenud üle kolme korra. 2016. aastal toodeti puidugraanuleid ligi 1,2 miljonit tonni, mis on võrreldes 2015. aastaga üle 30% rohkem. Tänu nõudluse püsimisele eksporditi üle 95% puidugraanulite toodangust välisturule. Peamised sihtriigid olid Taani (52%), Suurbritannia (22%) ja Holland (12%).

Sisemaiseks vajaduseks imporditi 2016. aastal maagaasi, vedelkütuseid, kivisütt ja koksi. Maagaasi import suurenes aastaga ligi 10% ja seda peamiselt elektrijaamade vajaduse tõttu. Autobensiini sisetarbimine kasvas 2015. aastaga võrreldes ligi 7%, samal ajal kui diislikütuse tarbimine vähenes 2%.