Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Reede: kui riik ei huvitu tööstusest, ei huvitu ta ka enda jätkusuutlikkusest
„Meie rahvuslik rikkus saab tekkida ainult tänu kahele peamisele asjale – nendeks on eksport ja välisinvesteeringud. Need kaks on Eesti jätkusuutlikkuse alus. Töötlev tööstus on ekspordi alustala ja kui riik ei tunne huvi tööstuse vastu, siis ei tunne ta huvi ka iseenda jätkusuutlikkuse vastu,“ ütles Kaupo Reede Arvamusfestivali teadusalal toimunud arutelus „Neljas tehnikarevolutsioon – kas Eesti on rongist maha jäänud?“.
„Selleks ongi oluline aru saada, miks me selle teemaga tegeleme ja miks see peab olema riigi jaoks oluline,“ ütles Reede.
Reede tõi näite sellest, mis juhtus Detroidis pärast seda, kui linn tööstusest ilma jäi. „Detroit – see on piirkond, kust lahkus tööstus. See oli Ameerika üks arenenumaid piirkondi ja heaolu keskpunkt. Sellest hetkest, kui sealt kadus tööstus, kukkus ühiskond pikali. Me peame aru saama sellest, et üks töökoht töötlevas tööstuses loob vähemalt kaks kohta teenindussektoris,“ ütles ta.
Roheline raamat jõuab septembris valitsusse
„Mida siis riik on teinud, et tööstust aidata või väärtustada? Me oleme valmis saamas tööstuse rohelist raamatut. See peaks jõudma septembris valitsusse,“ märkis Reede.
Rohelise raamatu koostamise eripära võrreldes mõne teise riigistrateegiaga on Reede sõnul see, et selle koostamist alustati tavapärasega võrreldes teistmoodi. „Muidu näeb tavapraktika ette, et kõigepealt võetakse uuring välismaalt ja seejärel siseriiklik uuring Eesti ekspertide käest ning seejärel istub ametkond maha ja paneb strateegia põhipunktid kokku. Tööstuspoliitika rohelise raamatu koostamist alustasime teistmoodi. Päevast null istusid meil laua taha tööstuse erialaliidud, kes ütlesid, mis on need põhilised väljakutsed, mis tuleks lahendada ja kus saaks riik abiks olla,“ selgitas ta.
Reede toonitas oma sõnavõtus, et samas tuleb mõista, et riik ei tegele ettevõtlusega, sellega tegelevad ettevõtted. See tähendab, et nende lahendamist vajavate probleemidega tegelemisel peavad panuse andma nii riik kui ettevõtted.
„Ma proovin sõnastada neli-viis peamist väljakutset, mis oleks vaja ära lahendada. Ma arvan, et see pole midagi uut ja sellest on viimasel ajal palju räägitud, kuid esiteks on kindlasti teaduse ja ettevõtluse koostöö,“ ütles Reede. „Järgmine on see, et meil on väga hea startup-riigi kuvand, kuid meie startup’id tegutsevad peamiselt äpinduses või finantssektoris. Neid ei ole niipalju tööstussektoris ja kui meil on olemas maailma parim keskkond, siis peame soodustama seda, et need startup’id tekiks ka tööstusesse,“ lisas ta.
„Kolmandaks on kapitali kättesaadavus – kui räägime tööstuse digitaliseerimisest, siis see nõuab palju kapitali. Kui vaatame näiteks tööstustele kättesaadavate laenude tingimusi, siis seitse aastat on üks pikimaid perioode, mille ulatuses pank laenu annab. Samas kui Soome, Rootsi ja Saksamaa konkurentide jaoks on normaalne 12-15 aastat. See on teema, millega peab tegelema,“ sõnas Reede ja lisas, et neljandaks tuleks tegeleda teadlikkuse kasvatamisega.
11. ja 12. augustil toimus Paides Arvamusfestival, kus arutleti ka teemal „Neljas tehnikarevolutsioon – kas Eesti on rongist maha jäänud?“. Lisaks Kaupo Reedele osalesid arutelus Frid Kaljas (Festo), Anneli Heinsoo (Tieto Estonia) ja Tauno Otto (TTÜ). Arutelu juhtis Jüri Riives (IMECC).
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele